Hiljaaegu rääkisin teile oma Türgi turu ostudest ja sinna postitusse sain ka kommentaari:
Iga kord kui keegi kuskil avalikult tuututab stiilis “vaata mida kõike Türgist kümpaga saab” tahaks juba eos kihla vedada, et
mingisugune “MK” sealt tuleb. Piinlik, oi kui piinlik! (Jah, miks MINUL piinlik peab olema? Aga näed – on.)
Samamoodi on minu enda jaoks veider ja ebamugav näiteks liftis sõita kui kaassõitjal on võltsing käevangus ja siis sina loll oled seal oma sama kaubamärgi originaaliga kõrval. Tahaks kohe inimest õlgadest raputada, et miks, kurat miks?! (Ja jälle ENDAL on piinlik. Näed – on.) Kui ei jaksa osta “firmakotti”, siis ostadki Selverist anonüümse koti, vahet pole, kas hind on 4 või 40. Vähemalt pole piraatkaup. See teema pole minu jaoks üldse aruteldavgi. Samamoodi ei tule kohe hetkel tutvusringkonnas meelde ühtegi inimest, kellel tänapäeval, 21. sajandil, võltsing seljas või ümber või käes oleks. Jah, mäletan Kadaka Turgu aastast 1997 ning kui klassiõel oli üliäge kaubamärgi “Levis” nabapluus, aga see ajastu on õnneks läbi.
Ja oijummel, dresside tasemele ei tahaks kohe üldse laskuda. Kuidas suudab inimene trenni üldse tehagi kui “vuffel” seljas?
Gives me the shivers. Paluksin rohkem väärikust, kaasmaalased! Ja veel- kui vägaväga tahad mingit “firmakotti”, siis tõesti, kogu raha, käi soodukatel jms. Sa väärtustad seda soetatud asja palju rohkem ja see kott on tõesti palju parem kui see, mis sa Türgist salakaubana endale tood.
Mul on esiteks lihtsalt jube hea meel, et ma see inimene pole, kes selle kommentaari kirjutas, sest üsna raske on vast niimoodi elada, kui teiste käitumine muudkui pahameelt ja piinlikust valmistab. Õnneks muidugi see mind ei puuduta, kuigi ebaviisakalt teisele piinlikust valmistan, siis mina seda tundma ei pea ja nõnda ei muutu minu elu ka ükski teps sellest, et mingi kõrge moraaliga daam minuga ühte lifti sattudes kurku oksendab.
Ma ei saa üldse aru, mis probleem nende “feik” asjadega on. Mul oli vaja väikest kotti ja trenniasju – ostsin nad. Aga oh alas! Need ei olnudki PÄRIS kraam, vaid mingi suvalise kuldse logoga asjad. Mis vahet seal on? Keda huvitab? Miks huvitab?
Ehk on asi sellest, et ma pole moegurmaan vms, seega kui panna kõrvuti ehtne ja fake kott, ma ehk suure näppimisega suudaksin leida küll selle, mis päris on (sest eeldatavasti on materjal parem vms). Samas ma ei saa aru, mis vahet on sellel, kas inimene omab orginaali või mitte? Pooled asjad, mida inimesed endale kuskilt aliexpressist või ebayst tellivad, on MILLEGI võltsing. Ja mind ei huvita. Kohe päris ausalt ei vahi poes inimeste riideid ja kotte ja siis nuta pärast kodus pihku, sest :”Sellel naisel sinise jopega oli feii-iii-iiik kott! Ma ei saa elada!”.
Kui mul on tarvis kotti, siis minu nõuded sellele:
- ära maksa hingehinda
- mu läpakas peab sisse mahtuma
- oma sanga, külgi ja põhja
- ole normal välimusega
Kui need nõuded on täidetud, siis ülejäänust on mul suva. Võib-olla, kui ma oleks mingi üüberrikas inimene, või kui ma päriselt tahaks ka midagi nii täiega, et ma hakkaks selle jaoks raha koguma, siis ma ostaks endale päris koti. Aga no ma ei kujuta ette, et ma mingi käekoti eest mitu sotti maksaks. Sorri, aga never 
Seega saavad kõik minu kotid olema a) feigid b) Selverist c) netist tellitud suvaline asi.
Peaasi, et asju saaks sees hoida and shit!
Kuidas teil lood on? Omate midagi feiki või tuleb külmavärin peale, kui feikasju näete?