Okei, ma luban, et tänase päeva viimane postitus, aga vähemalt on selles natukene päriselu ja blogipostimaterjali rohkem kui niisama reklaampostis. Üldse meeldib mulle reklaamposte siduda millegagi, millest ma nii ehk naa kirjutada tahaksin ja sedapuhku kaasneb mu reklaampostitusega üks tore lugu. Või noh, kas just tore lugu, aga lugu sellegipoolest.
Ühesõnaga kirjutas mulle mõni aeg tagasi üks tüdruk, et tema teeb saladusejäneseid. Lugesin kirjast välja, et need jänesed on sellised toredad sõbrakesed, kellel kõrva küljes tasku ja kui lapsel on mingi mure või saladus, millest rääkida ei tihka, siis saab sellest kirjutada või joonistada ja jänku kõrva sisse panna. Nõnda saab vanem siis kursis olla, et mis lapsekese südant vaevab ja talle sinna näiteks ka vastuseid kirjutada. Väiksemad lapsed, kes veel sellist asja teha ei oska, saavad jänest kasutada näiteks padjana või niisama mänguasjana. Mari näiteks täna sisustas oma aega selle jänese loopimisega.
Aga tuleme nüüd tagasi selle juurde, et kui ma seda kirja lugesin, siis mõtlesin ma kohe, et vaata kui tore idee. Eks lastel on ju teinekord küsimusi, mida ei julge äkki küsida, siis on see ju ideaalne. Nii hea võimalus vanematel lapse hingeeluga kursis olla, samal ajal toredat mänguasja omades eksole.
Siis jõudsin ma nimeni, et kes neid jäneseid teeb ja viisin omavahel pildi kokku. Mäletate, ma olen siin blogis triljon korda rääkinud sellest kuradi doucheist, kes mul enne Kardot oli, kes mu südame purustas ja samal ajal hoopist teist neidu soovis, eks? See oli see sama tüdruk! Eriti naljakas, et neli aastat hiljem ei ole loomulikult ka tema selle tüübiga koos (sest, hallooo, DOUCHE!) ta elab mulle mega lähedal, siin Nõmmel ja tal on ka väike laps. Ja just selle väikse lapse kõrvalt ta neid Sõsar Salasosina jäneseid valmistama hakkaski, sest kodus oli beebiga lihtsalt nii igav, kui tegevust ei olnud.
No ja vot nüüd nii ongi, et ta tuli oma jänestega mulle külla, mis ta minu lastele meisterdanud oli ja me istusime koos maha ja sõime kooki ja naersime nende aegade üle, kus me ühel ja samal ajal enda teadmata sama tüübiga liini ajasime :D Oh seda elukest küll. Armas taevaisa on vist armuline, et me kumbki selle venna lõksu ei jäänud, vaid oleme jõudnud ilusa elu rüppe, kus on head mehed, lapsed ja õmmeldud jänesed. Zen värk.
Haha, ma isegi selle postituse nimel sobrasin oma blogiarhiivis, et leida mõni postitus, kus ma selle venna üle kassin. Leidsin ühe SIIT. Kui masendunud väike 22-aastane ma olin ikka omal ajal :D Kohe näha, et eluarmastuse kaotanud, hehe! Nüüd ma pean kahjuks LEPPIMA sellise mehega, kes küsib, et kas ta saab mind kuidagi mu postitusega aidata ja poseerib jänestega. Vaene mina.
Aga Kaisa teeb tõesti ilusaid jäneseid ja mul on hea meel, et mu nelja aasta tagused palved, et ta leekidesse lahvataks, täide ei läinud, sest nüüd ta teeb midagi tuusa, mis lastele abiks on ja nunnumeetri põhja ajab. Ja kui muidu maksab see jänku 30€, siis minu blogilugejad saavad selle 23€ eest, kui ütlete, et te minu kaudu seda ostate. Minge tsekkige järgi Sõsar Salasosina Facebooki lehelt SIIN!
Ja kõik, kes seal facebooki lehel sõbraks hakkavad, siis nende vahel loosin ma ühe sellise uhke nimelise jänese välja ka. Võitja saab ise värvid valida! No ja anna osalemissoovist ikka kommentaarides teada ka!
Loo moraal on vist selline, et maailm on ikka väike ja iial ei oskaks ette ennustada, et kui sa ühel hetkel kedagi elu eest vihkad, sest ta sinu unelmate mehe omale saanud on, et siis sa mõni aeg hiljem temaga, lapsed süles, kooki sööd. Elu ja tema kummalised rajakesed :D