Ma hommikul tahtsin blogida, aga jube kiire hakkas, seega mõtlesin seda õhtul teha. Jumal tänatud, et nii läks, sest hommikul oleksite ainult kuulnud seda, kui raske see raamatuga tegelemine olnud on ja kui keeruline kõikide nende asjade üle vastutamine ja tegelemine on. Kirjastuse all oli lihtne – kirjutasid valmis ja asi ants. Nüüd on nagu viimastel kriitilistel hetkedel üks katastroof teist taga ajanud ja ma ei saa tegelikult enne täna hilisõhtut kergendatult ohata, et okei, lõpuks ometi on see trükis. Veel muidugi ei ole, seega ei tohiks ma üldse enne õhtut hõisata, aga kuna tuju nüüd nii hea, siis hõiskan.
↧
