Ma tean, et ma olen üks ahvatlevamaid naisi siin Maarjamaal, iga jumala kord, kui ma oma hambutusest juttu teen, aga no mis teha, pühkige tool enda alt ära ja sättige püksid mugavamalt jalga, sest mina ei saa sinna midagi teha, et pühaissandjeesus mind nii sensuaalsena siia ilma lõi.
Aga nagu te teate, siis mul aeg-ajalt neid hambaid ikka siia-sinna pudiseb ja sellest tulenevalt on mul juba konkreetselt paaniline hirm, et ühel hetkel söön tööl lõunat ja naeratan kõigile enda tühja sahtliga või miskit. Igatahes on mul vähemalt pool aastat olnud parakas, et mu üks esihammas kukub ära.
Ma olen selle sama hambaga käinud Gaili juures täpselt NELI korda ja iga kord kinnitab ta mulle, et kui seal ka midagi natukene liigub, siis kroon on kenasti kinni ja see võib tulla sellest, et mul olla hambakivi. Kas ma aga tahan, et ta mu hambakivi ära võtaks?
Kahjuks Gailit väga ei huvita, kas ma tahan või ei, sest järgmiseks teisipäevaks on mul aeg kirjas ja nuttes tuleb ennast sinna kohale vedada. Õnneks ta on hea inimene ja teeb mulle vähemalt tuimestavaid süste, et ma selle roppuse üle elaks. Kuigi jah, juureravi oli minu meelest suurem roppus, nii et eks ma siis lähen ja lasen selle ära teha. Aga pange tähele, 10/10st sajab mul selle kraapimise ajal ikka see esihammas ära ja ma saan öelda, et told you so! Mitte, et ma niii väga TAHAKS, et see ära kukuks, aga kuna mul see pidev parakas on, siis ma eelistaks, et see kukkumine juhtuks hambaarstitoolis. Mitte kuskil restoranis veini rüübates, kui vähegi võimalik.
Nagu öeldud – täna siiski pääsesin. Ja ainult tänu sellele, et ma olin see tark inimene, kes kõik kolm last hambaarstile kaasa võttis. Mitte, et Gaili laste hambaarst oleks, aga minu omadele on ta siiski hea inimesena hambaravi teinud ja kuna Marta polnud esiteks iial hambaarstil käinud ja teiseks oli tal kahe esihamba vahel imelik plekk, tassisin täna kõik kohale.
Marta pleki kohta ütles Gaili, et auk see ei ole, aga peaksime tal kasutama fluoriidiga hambapastat. Lendel oli väike auguke ja tema oli ainus “õnnelik”, kes endale plommi sai. Ise oli mega tubli ja lasi kõik ilusasti ära teha – ma pole vist elu sees nii uhke olnud. Ma ise kardan arsti rohkem kui tema. Ja Marile pandi nelja tagumise jäävhamba peale mingisugune kaitsekiht või asi, sest need on esimsed jäävhambad ja kipuvad ka kõige esimesena katki minema, see kiht või kate pidi siis sellega aitama.
Ja kuna see kivi eemaldamine on üldiselt selline, et igemed hakkavad veritsema, siis ei tahtnud Gaili, et lapsed seda veresauna pealt näeks ja lasi meid minema. Poole tunniga töö kiire ja korralik!
Ma tahaks teile kõigile öelda, et Gaili on maailma parim hambaarst lastele ka, sest no ta tõesti on. Seletab, laseb ise vaadata, on mega rahulik ja lõbus. Pole veel olnud olukorda, kus mu lapsed suud lahti ei teeks, või ei laseks midagi ära parandada. Aga mul mõttetu seda öelda, sest ta tegelikult lapsi endale patsiendiks ei võta. Õnneks on ta samasugune ka täiskasvanutega, seega kellel on vaja sama kohtlemist, kui kolmeaastasel lapsel (nt mul), siis soovitan teda sellegipoolest. Mul vist pooled sõbrad-tuttavad käivad juba tema juures, aga no head asja peabki jagama. Eriti, kui oled minusugune jänespüks, kes hambaarsti kardab 
Igatahes siin teile väike meeldetuletus, et minge hambaarsti juurde kontrolli ja pange lastele ka aeg kirja. Väikseid auke on ülilihtne parandada, aga kui juba valus on, siis ilmselt pole lapsed ka nii koostööaltid. Ja noh, sama kehtib konkreetselt mulle ka, sest vanasti käisin ma hambaarsti juures AINULT siis, kui juba midagi väga haiget tegi ja parandus sada visiiti nõudis. Ma tahaks öelda, et ma olen nüüd targem, aga ei… Tegelikult lihtsalt Gaili juba teab, et mul on veidi surumist ja meelitamist vaja, et tule-tule. Ma ausalt pakun veini, mitte ei paranda hambaid…
Ja siis lähed kohale, veini ei kuskil ja tuimestusenõel näpus. Täielik lõks. Aga iga kord ikka loodan ja usun…
The post ei jäändki esihambast ilma, win! appeared first on Mallukas.