Jube kaua luban, aga vot tegusid ei kuskil. Seega on mul au teile lõpuks esitleda teemat, millest ammu kirjutada vandusin – mu toidutalumatused. Selles suhtes on vist hea ka, et nii kaua aega möödas on, sest kohe peale testi tegemist oli suhtumine hoopis teine. Nüüd on vett merre voolanud, või kuidas seda öeldaksegi.
Aga alustame siis algusest. Ühesõnaga sain mina mingil hetkel aru, et mu pidevad kõhuvalud ja kõhuprobleemid on kestnud … nii kaua, et ma ei mäletagi, millal need alguse said. Ega nad üleöö peale hiilinud, ikka tasapisi. Seda enam oligi mul lihtne endale öelda, et aa nojah, ju siis hakkavad varsti päevad/mul on päevad/päevad just lõppesid/eile ei söönud väga korralikult/eile sõin rämedalt junki/eile jõin veini jne. Loll on see, kes vabandust ei leia. Ja lõpuks oli see juba nii tavaline, et ma isegi ausalt öeldes ei mõelnudki enam, et miks mul peale söömist mega valus või rõve olla oli. Casual ju?
Krdi leplik mina onju
Otseselt kuskilt verd ei nirise ja luid katki pole, siis mis ma ikka arstile ronin. Kui aga need sümptomid kõvasti üle poole aasta kestsid ja ma mingi hetk arstile sattusin (hoopis muudel põhjustel), siis arvas tema, et “vahelpeal ongi nii” ja et toitumisega selliseid asju muuta ei saa, see on rohkem selline tänapäeva moejutt. Ütleme siis prostalt, et ta arvas, et kuni otseselt verd ei situ, siis on fine.
Imelik nagu ma olen, siis ma arvasin, et pool aastat kõhtu valutada ja iiveldada ka fine pole, aga mida mina ka tean. Pole ma ju mingi arst. Küll aga peale seda sattusin ma oma sümptomeid googeldama ja kohe peale seda, kui ma veendusin, et mul on 10/10st soolevähk, oli Dr. Google järgmine pakkumine, et tegemist on mingisuguse talumatusega.
Perearstile ma selle jutuga enam pöörduda ei viitsinud, seega tellisin endale ise toidutalumatuse testi SIIT. Täitsa ise tellisin, sest ma imelikul kombel ei soovinud oma probleemidele lahenduse leidmiseks enne igast õnarusest verd purskuma hakata või nii. Pidin andma veretesti ja paari nädala pärast oli mul tulemus postkastis.
Osad ained näitasid väiksemat, teised suuremat talumatust. Kuna ise oli raske sotti saada, mis täpselt nüüd välja jätta tuleks, siis õnneks oli peale testi kättesaamist ette nähtud ka konsultatsioon toitumisnõustajaga, kes seletas mulle testi tulemused lahti ja andis omapoolsed soovitused, mida võiksin proovida kuuks ajast menüüst välja jätta ja vaadata, kas olukord läheb paremaks.
Nonii, selge. Alustasin mina siis alguses “mitte millegi söömisega”, aga tulemust ei kuskil. Üks lugeja soovitas teha eraldi laktoosi ja gluteenitalumatuse testi Synlabis ja seda ma ka tegin. Kuigi nisu suhtes näitas juba esimene test talumatust, siis piima suhtes mitte, seega tundus asi kuidagi kahtlane, et kuidas saab olla, et toitun õigesti, aga probleemid ei kao.
Sellest saadana testist ma kirjutasin blogis lähemalt ka, aga see oli ÕUDNE! Pehmelt öeldes oli kohe aru saada, et mul ON talumatus ja mitte väike. Tulemused olid ka üsna konkreetsed:
Ma olin super segaduses, sest kuidas saab esimene test näidata, et piim on jumala fine, aga teine test tõestada, et mul ei tasu isegi ühegi piimatoote poole vaadata? Õnneks oli ka selle testiga kaasa määratud konsultatsioon, mulle helistas Synlabi arst, kes seletas ära, et esimeses testis polegi vist otseselt laktoosi test, vaid kaseiini? Jumal, ma ei tea erinevust. Igatahes rääkis ta mulle kenasti ära, et mul on väga tugev kaasasündinud laktoositalumatus ja tihtipeale avaldubki see alles hilisemas eas. Et enne keha kuidagi üritab hakkama saada, aga ühel hetkel lööb käed taeva poole ja ütleb, et sry, enam ma ei saa. Ja sina jääd mõtlema, et wtf mul nüüd lampi viga on.
Ta seletas mulle ka ära, et kui ma jätkan samas vaimus piimatoodete tarbimist, siis peale selle, et mul lihtsalt sitt olla on, võivad ühel hetkel sooled täitsa alla anda ja siis oleksin ma see vend, kes elu aeg oma uhke kotiga kõhul ringi käib, kuhu kõik kraam sisse voolab, sest sooled ei saa hakkama.
Ütleme nii, et seda ma ei tahtnud. Kohe üldse mitte. Ei tundunud tore väljavaade.
Sellele ajastule järgnes see, kus ma üritasin mõnda aega mitte midagi süüa, mis mul talumatuse testis välja tuli + piimatooted. Ütleme nii, et see ei läinud hästi, sest kuna ma selle teemaga nii üle mõtlesin, oli väga palju neid päevi, kus ma ei söönud lihtsalt mitte midagi, sest ma ei osanud valikuid teha ja lihtsam oli üks smuuti sisse juua ja päev õhtaks nimetada.
Nüüd olen siis jõudnud sinna punkti, et ma saan nagu normaalne inimene kohe aru, kui ma midagi “vale” tarbinud olen. Kui enne oli kõhuvalu nii tavaline, et ei pannud tähelegi, siis nüüd on see selge märk, et kuskile oli ennast piima või nisu sisse pressinud. Kui ise süüa teed, siis seda ei juhtu, aga väljas söömised on pehmelt öeldes keerulised. Lisaks avastasin ma ka toreda fakti, et isegi laktoosivabu asju ei saa ma eriti tarbida. St. kui ma kasutan kuskil toidus laktoosivaba võid, siis on fine. Kui ma söön ära topsi laktoosivaba jogurtit, siis… see ei ole fine 
Süüa teha ka väga keeruline ei ole, sest esiteks on mingi liha+juurikas lollikindel valik. Kastmetega on veits keerulisemad lood, aga saab ka hakkama. Isegi saia saab süüa nii mis tapab, sest igasugused gluteeni/laktoosivabad tooted on suuremates poodides ja netis saadaval, seega olen kodus isegi burksi ja värke teinud.
Ma ei tea, kas teile oleks huvitav näha, mida ma ala nädala jooksul süüa teen? Mul kodus praegu suured varud head-paremat ja sööma pean ma nii ehk naa, asi siis need üles pildistada ja kirja ka panna, onju.
Mujal söömisega on nii ja naa. Salatid ja mõned supid on fine, tööl pakutakse kogu aeg üht koma teist, ma pean ainult kurva näoga pealt vaatama. Muidugi tihti kuulen seda ka, et ah, võta üks, mis see ikka teeb. Ja no kuna ma olen vahepeal mõnda asja kogemata ja meelega söönud ka, siis ma tean, et ei PRUUGI teha, aga võib teha ka. Seda enam, et ma juba tean oma talumatusi, siis mis ma ikka lolli mängin. Lähen poodi ja ostan seda, mida ma süüa saan.
Aga kas teil on mingisuguseid talumatusi? Ma olen aru saanud, et neid on ka nii erineva tasemega, et mõnel on veits, mõnel päris hullusti, eks see ka mõjutab seda, et kas ja kui suuri muudatusi menüüs teha tuleb. Ma kahjuks see õnnetu, kes ikka PÄRIS suured muudatused pidi tegema.
The post kõik mu talumatused – õudnee appeared first on Mallukas.