Ma ei suuda uskuda, et need sõnad minu suust välja tulevad, aga ma olen see nädal kolm korda trennis käinud. Ühe korra üksi jõusaalis, teine kord Liisaga jõusaalis ja täna käisin ühes uues kohas nimega sinukeha.ee, kus ma tegin siis EMS trenni ja sain peale seda ka LPG massaaži. Ma saan selle päeva võtta kokku sõnadega, et ma olen omadega NII LÄBI, et hoia ja keela.
Nagu te ehk mäletate või teate, siis ma olen elus enne ka EMS trennis käinud, aga sedapuhku oli see küll päris teistsugune kogemus. Esiteks oli seal palju uuem varustus, et ei pidanud juhtmete vahel koperdama, ega ennast enne trenni üle pritsida laskma (kes ei tea, siis vanemate EMS trenniriietega tuli seda teha ). Teiseks: JUMALA HAUD, kui raske see oli! Ma reaalselt ei jõudnud sekundkit ka hinge tõmmata ja need impulsid olid hoopis teistsugused, kui ma mäletasin. Vanasti oli pigem selline… kõdi? Nüüd oli selline tunne, et ükskõik, mis kehaosa ma tõsta üritan, siis Ott Kiivikas surub seda maha tagasi 
Ma reaalselt tilkusin higist ja arvasin, et elusalt ma sealt välja ei astu, aga näete. Siin ma olen. Elus ja puha.
Õnneks sain kohe peale seda tund aega LPG massaaži nautida. Loodame, et homme käed-jalad päris küljest ei kuku. See EMSi treener Merike oli super entusiastlik- mõõtis seal mu keharasva ja lihaste protsenti ja arvas, et kui 10x käin, siis saab rasvaprotsenti alla ja lihasmassi suuremaks. Siin on ainult see naljakas osa, et ta arvab, et ma suudaksin 10x seda üle elada. Okei, täna suutsin, aga see oli väga napikas. Ajaliselt võtab see trenn üli vähe, aga see on ausalt niii intensiivne, et kohemaid kui koju tulin, siis räntsatasin diivanile siruli ja siit ei ole ma enam kordagi tõusnud.
No okei, tegelikult ma valetan, sest ma korra ikka tõusin, et süüa võtta. Sellega on mul ka segased lood, sest ma sain oma toidutalumatuse tulemused kätte ja nüüd mul on tunne, et ma ei tohiks mitte midagi süüa. Reaalselt ise pirtsakas ei ole, aga ometi arvab mu keha, et ma peaksin edaspidi lihast tarbima näiteks lammast (ei ole suur lemmik) ja jaanalinnuliha (kust kivi alt ma selle veel välja kaevama peaks??). Tegelikult on mul see nõustamine alles esmaspäeval ja eks ta siis täpsemalt seletab, aga praegu seda tabelit vaadates on küll tunne, et ma olen terve elu AINULT valesid asju söönud. Kuidas ma üldse elus olen?
Lõpetuseks eriti random fakt, mis mind täna rõõmustas- postiga saabus lõpuks mu musta värvi prügikast vannituppa. Kui te arvate, et see ei motiveerinud mind hommikul tervet vannituba ära koristama, siis eksite. Kuidas sa paned tuttuue prügikasti vannituppa seisma, nagu mingi jobu. Igatahes on tore, et ma selle hommikul ära tegin, sest enam ma püsti tõusta ei suuda 
The post rasked ajad appeared first on Mallukas.