Viisin mina täna lapsi kooli ja lasteaeda ja vanaema juurde. Sõidame rahulikult autoga, kui Mari äkki küsib, et kes siin tagaistmel õlut joonud on. Ma olin väga segaduses, sest mul ei tulnud esimese hooga küll mitte kedagi pähe, kes seal õlut rüübata oleks võinud. 99% ajast sõidutan ma ainult oma lapsi ja kui just nemad pole õllejoomise kommet külge korjanud, siis… ei kujuta ette ka.
“Miks sa arvad, et keegi siin õlut joonud on?” küsisin ma Mari käest.
-“Sest siin on õllepurk maas. Tühi õllepurk,” vastas ta rahumeeli.
Ma ei saanud vaadata ka, sest noh, ma olin roolis ja Mari turvavööga kinni, nii et ta maha ei ulatanud, et purki üles võtma ja mulle näidata.
Pobisesin seal siis omaette, et mis pagana õllest ta räägib ja üritasin meeleheitlikult aru saada, kuidas selline asi mu autosse saanud on. Mitte, et ma nüüd padukarsklane oleks, et mõte ÕLLEPUDELIST mu autos kuidagi traumeeriv oleks, aga lihtsalt ei tulnud ühtegi olukorda pähe, mis viisil see sinna tekkida saanud oleks. Seda enam, et mu auto käis alles paar nädalat tagasi põhjalikus puhastuses ja peale seda olen ma küll konkreetselt ainult lastega sõitnud. Ise ausalt oma vabal ajal autos õlle rüüpamas ei käi. Mulle ei meeldi isegi väga õlu, et ma seda üldse kuskil joomas käiksin.
“See on samasugune õlu, mida sa praegu jood,” täpsustas mulle Mari.
See on siis see mainitud “õlu”. Ma ei tea nüüd, mida sellest täpselt arvata, et Maril minust nii hea arvamus on, et tõsimeeli usub, et ma ärkan hommikul üles, korgin õlle lahti, panen lapsed riidesse ja sõidutan nad rahumeeli lasteaeda ja kooli.
“Mari, see ei ole õlu! Miks sa arvad, et see õlu on?”
-“No sa ise ütled kogu aeg, et lapsed ei tohi seda juua ja see on suurte inimeste jook, mis pole tervislik. Kas see ei ole siis õlu? Kas see on… viin?”
Ütleme nii, et tule mulle issameie appi. Kujutate ette, kui kunagi koolis peaks juttu tulema kodusest elust ja Mari räägiks rahumeeli, et mul emme hommikul ärkab üles, hakkab kohe õlut või viina jooma, ma ei tea kumb see on. Mõnikord joob seda õhtul kah!”.
Nii et kui keegi on kuulnud alatuid kuulujutte Mari käest, et ma padualkohoolik olen, siis ma ausalt vannun, et tegu on endiselt Red Bulliga.
The post joodiku päevaraamat appeared first on Mallukas.