Ma siin ükspäev Facebookis naersin vähe enda üle, et täiskasvanud inimene, aga nüüd hakkas esimest korda huvi pakkuma, et mis see koalitsioon tähendab. Lisaks nentisin ma, et ma hetkeks ei teadnud, kes on meie peaminister. Olgu öeldud, et see oligi vist sama päev, kui see valitsus vahetus, nii et päris nii ka polnud, et keegi oleks 10 aastat ametis olnud ja mina sellest selle päevani aru poleks saanud. Ok, kindlasti on ministreid, kes 10 aastat ametis olnud on ja keda ma siiani ei tea, aga see selleks.
Kus siis läks alles trall lahti. Iga nuka pealt sadas arvamusi, et üks haritud inimene ikka peab poliitikast huvituma, sest muidu on ta vist mingi ühiskonna kõntsakiht. Või siis sa võid küll seenkõntsakiht olla, aga salaja. Avalikult välja öelda, et ma ei vaata uudiseid ega huvitu poliitikast, on vist surmapatt. Tähendab, minu tutvusringkonnas ei ole, aga ehk ma siis suhtlengi teise eestiga. Muidugi on mul sõpru, kes teavad poliitikast kõike ja hoiavad uudistel näppu pulsil ja loevad Sirpi ja vaatavad AK’d. Sellegipoolest ei kipu nad mulle ülevalt alla vaatama ja sõbrad saame me ikka olla.
Ometi tekkis mul nende vastuavalduste peale blogis selline tunne, nagu mingid suured targad tüdrukud lükkaksid mu nurka ja naeraks, et ehhhee, vaata lolli! Ei teagi! Ei huvitugi! Küll on hea sellisest parem olla! Ma igaks juhuks mainin, et see tunne võib olla lihtsalt selle pärast, et ma tundsin ennast natukene puudutatuna ja võib-olla on need arvamusavaldused lihtsalt….Ok ma ei suuda isegi kuidagi pehmendada seda :D Täitsa otsene “nii kuidas mina elan on õige ja teised on lollid!” suhtumine.
Ma olen seda suhtumist ennegi kohanud. Noh, esiteks kunagi iseenda käitumises. Mitte küll poliitika koha pealt, aga ma olen ka mõnikord imestanud, et kuidas ometi mingi inimene mõnda asja ei tea või kuulnud pole. Eks huvid ole erinevad ja ma mõistusega võttes saan aru, et igaüks ei saagi samadest asjadest huvituda. Aga ma ei kujuta ette, et ma läheksin kuskile üleolevalt muigama, et püha jumal, sa ei oskagi leiba küpsetada? Iga enesest lugupidav inimene oskab leiba küpsetada! MINA küll oskan leiba küpsetada! Ja sa veel ei huvitugi leivaküpsetamisest? Püha jeesssake! Ristimärk tuleb ka vist ette lüüa.
Tõstan käed ja ütlen ausalt, et ma olen väga poliitika/uudistekauge ja ei häbene seda tunnistada. Ma ei taha vaadata uudiseid, sest kõik see, mis sealt tuleb, on kallutatud propaganda. Inimesed, ma TÖÖTAN ajakirjanduses. Ma tean, kuidas uudised tekivad ja kuidas mõned uudised ei teki kunagi, sest need ei meeldi rahakamatele ajakirjanduse “koostööpartneritele”. Ma ei viitsi ennast selle õuduse, valetamise ja vassimisega kursis hoida. Lihtsalt ei taha, õudne on.
Ja see valitsus… Sitta mul sellest, kes seal valitsuses? Ausalt kah. Ma ärkan hommikul rõõmsana ja lähen magama ka rõõmsana ja kujutate ette, mitte kordagi päevas ei nuta ma looteasendis nurgas, sest mul on puudulik info valitsusest ja ministritest. See ei ole lihtsalt mulle oluline.
Ometi on mul täitsa ükskõik, kui mõndadele teistele on. Tore ju, kui inimest huvitab ja ta tahab ennast kursis hoida. Aga mina ei saa aru, mis häda on siis igal pool dramaatiliselt ohkida, kui on ka neid, keda ei huvita? Jääbki ju teistele seda krdi poliitikavärki rohkem :D
Mõnda ei huvita leivaküpsetamine, mõnda blogimine, mõnda poliitika. Väga loogiline ju. Ja mul ausalt ei ole piinlik seda tunnistada. Aga noh, mul on üldse harva piinlik.
Ma nüüd lähen elan oma teise eesti elu edasi…
Ma küsiks teilt, et kas teid huvitab poliitika, aga ma ei hakka, sest muidu saavad targad tüdrukud teie üle pärast naerda, et näed, selle lollaka fännid on kah kõik teine eesti :D
Ps! Mu ema on terve elu mulle õudusega ette heitnud, et kuidas ta küll sellise matsi kasvatas, kes maailmaasjadest ei huvitu ja väitis mulle, et kõik NORMAALSED inimesed huvituvad. Nojah, mulle siiani tundnub, et ma elan oma ignorantsuses palju paremini, kui mõned nendest tarkadest ja normaalsetest inimestest :D