Öeldakse, et great minds think alike ja selle pärast ma ei imestanud, kui Henry kirjutas täpselt sama asja, millest ma juttu teha tahtsin. Mul on täpselt sama probleem, et tööd on novembrist alates nii palju, et kui ma vaatan oma kalendrit, siis on raske leida päeva, kuhu poleks planeeritud koostööd, insta promo, storysid, pildistamist jne. Muidugi ma ei kurda, sest tõepoolest on nii, nagu Henry ütles – aasta suurimad sissetulekud firmale tulevadki nende kahe kuu pealt ja nüüd viilima hakata oleks rumal. Seda enam, et näiteks jaanuar on üldiselt jälle aasta kõige vaiksem aeg ja kui täitsa aus olla, siis selline sisuloomine ja blogimine on selline ebastabiilne värk. Ma ei tea iial, kui palju koostöid järgmine kuu tuleb. Mõni broneerib endale postituse kaks kuud ette ära, teine kirjutab, et tereee, täna asap on vaja, kas saaks?
Ja see on hea, kui tööd on. Tõesti oleks patt nuriseda. Mul on siiani meeles, kuidas peale Lende sündi tegin väga kõhklevat selle otsuse, et oo, äkki ma ikka proovin AINULT blogimisega leiba teenida. Ja tõesti, ma ikka väga kartsin. Oli mul ju siis vähemalt kindel kuupalk (kui õigesti mäletan, siis mingi 750 eurot vist?) ja kuigi ma ei mäleta, mis mul tol ajal reklaampost maksis, siis umbes vist oli nii, et vähemalt neli reklaampostitust kuus pidin ma tegema, et ära elada. Ja issand, kuidas ma pelgasin, et äkki neid ei tule täis ja ma pean ikkagi tööle tagasi minema. Isegi see tegelikult ei hirmutanud, et ma “päris tööd” tegema peaks, pigem see, et äkki mu tööd enam ei olegi, kui saba jalge vahel tagasi roomata tahan.
Igatahes võin takkajärgi öelda, et see oli üks hea ja julge valik, sest siiani pole veel kordagi tekkinud olukorda, et tööd kuidagi vähe oleks. Küll on aga tekkinud see “probleem” et kuna päevas on loetud arv tunde ja mu elus on ka lapsed ja sõbrad ja peika ja kodu ja argipäev ja remont, siis jääb mul aina vähem aega mu niisama lobaks ja mulinaks.
Kui mitu korda olen ma istunud arvuti taha, et ooo tahaks täiega rääkida, mis ma tegin või mõtlesin, aga enamasti üks pilk kalendrisse ja ma saan aru, et kaheks aega ei jää. Kas töö või lõbu, kuidas seda nüüd öeldaksegi. Ma tõesti loodan ja usun, et kui kiire jõuluaeg läbi on, siis saame jälle rohkem selle tavapärase jutustamise peale minna. Lihtsalt ma paraku praegu pean tööd kütma ja ma loodan, et see teid väga ei häiri 
Saan ju mina aru, et miks firmad praegu reklaami teha tahavad ja loodetavasti saate ka teie aru, miks siin hetkel vähem niisama loba on, kui muudel aegadel. Sellegipoolest ma tõesti annan endast parima, et ka reklaampostid oleksid toredad lugeda, et neis oleksid ilusad pildid ja nendest oleks kasu nii lugejale, kui reklaami tellijale.
Samas see jutt, et “muudkui reklaamib” on aastaid kestnud. Ja tõesti sorri, aga selline see töö osa on. See on ju see, mis minu sissetuleku tekitab. Ma võiks ka teha paljast porgandit, kelle blogi saab lugeda ainult kuutasu makstes, sellisel juhul ei peaks ma tõesti mitte ühtegi reklaampostitust enam tegema, aga mulle tundub see ka natukene… liig? Ma ei raatsinud veel hiljaaegu ise eurigi kõikide uudiste eest kuus maksta, mis raha nüüd siin mina ikka teie käest hakkan küsima, kes te siin niisama minu eluga kursis olla üritate. Seda enam, et nii paljud on seda lausa 15 aastat(!!!) lugenud. Seega ma tahan ikka teile selle lehe hoida nii nagu ta on – astu ligi ja loe tasuta. Kui mõni reklaam huvi ei paku, ega seda ju ometi lugema ei pea. Aga päris ilma ma ei saa, loodan, et mõistate.
Ma instas juba “kurtsin” seda ka, et ega see teile blogimine mulle odav lõbu ei ole. Mitte, et see PEAKS olema – lihtsalt mulle meeldib minevikus elada ja selle pärast ma mõnikord asju kroonidesse teisendan ja meenutan helde pilguga aega, kus ma kasutasin tasuta wordpressi. Muidugi ega nii vana asja meenutada tasu ja see, et ma praegu kuskil lehel tasuta oma blogi pidada saaks oleks utoopiline. Ma nii gansta vend, et mul oma serverit vaja ja see on lausa neli sotti kuus, mis ma maksan selle eest, et blogi pidada (tõuseb uuest aastast viie soti peale). Lisaks on mu blogi juba vanuriks kiskunud, just tehnilise poole pealt, seega on vaja teha leheuuendusi ja uut serverit? Issand, ma võin praegu täiesti käojaani ajada, ma ei tea IT asjadest midagi. Ega ma ei peagi teadma, mul on hää IT mees olemas. Mida ma tean, on see, et seda tuleb teha varsti (leht läheb aina aeglasemaks ja nt kommentaarile vastamiseks läheb mu blogil mingi 3 mintsi, selle pärast ma nii harva vastata viitsingi, sorrriiii) ja see läheb maksma 2500 euri.
Kopin teile jupikese oma IT mehe kirjast, äkki kedagi huvitab ja saab aru 
:
Vaja oleks blogi kolida uude serverisse, praegust serverit ei kannata enam uuendada, samuti peaks uuem server olema seadistatud nii, et blogi kannataks välja 3000-4000 üheaegset külastajat. Lisaks uuendatud blogi kannataks välja soovi korral ka e-poe pidamist.
Uue serveri jaoks on vaja teha selliseid asju:
1. Veebimootori ja kõikide sinna juurde kuuluvate rakenduste paigaldus, andmebaas, turvaseadistused
2. Vana blogi migreerimine uude serverisse:
2.1. Wordpressi seadistus nii nagu praeguses blogis on jääb
2.2. Olemasoleva kujunduse paigaldus ja tehniline ajakohastamine (tõlgete lisamine, teema uuendus võimaluse loomine, käsitsi muudetud koodi eemaldamine, toe ostmine pooleks aastaks)
2.3. Andmemigratsioon (blogi postid ja muu sisu)
2.4. Moodulite lisamine, seadistus ja vajadusel ostmine (seo, tulemüür, insta, face jms.)
***
Ärge nüüd seda hakake tegema, et mulle kirjutama, et kle ma tean tüüpi, kes odavamalt teeks jne, seda pole vaja. Mul on esimest korda elus IT mees, keda ma 100% usaldan ja ma tean, et ta tüssu peal väljas pole. Lihtsalt maksavad sellised asjad ja nagu ma aru saan, võiks ka kordi rohkem maksta. Õudne on see “veebilehe omamine” haha. Lihtsam oleks päris tööle minna, nagu mulle aeg-ajalt siiani soovitatakse.
Igatahes ma ei tahtnud siia halama tulla. Tahtsin lihtsalt öelda, et pliis olge mõistvad ja jääme sõbraks edasi. Kui enda südames lausa erilist jõululahkust leiad, võid uurida ka huvipakkuvaid reklaame, mis siin ette kargavad, sest ka sellest on mulle alati kõvasti abi! Mina aga loodan omakorda, et suudan kunagi selle töö ja lõbu paremasse balanksi saada, niikaua peame ehk kõik vastu ja oleme mõistvad ja toredad edasi, eks
Ja kui ma juba siin “lobisen” siis tahtsin eilse teema jätkuks öelda, et tänud kõikidele, kes Marta teemal kaasa rääkisid. Nagu mainitud, siis vastamine on niii aeglane, et tõesti ei jõudnud, aga ma olen tänulik kõigile. Nii neile, kes koos minuga kirusid, et kuradi terapeut, ise ei tea Martast midagi ja tuleb mulle siin rääkima oma käojaani, sest jah, see oli see, mida ma eile kuulda tahtsin. Kui ka neid, kes olid, et no tore et uuritakse ja vaadatakse ja käi ikka arstidel ära. Sest seda ma ilmselt kuulma pidin 
Nagu üks tark ütles – kui ära käid ja saad aru, et on probleem, saab sellega tegeleda ja kui ei ole probleemi, on vapsjee hästi.
Arstidele ma kavatsesin muidugi enivei minna, aga eile Martat jälgides sain aru, et ta tõesti istub pidevalt mokk töllakil, vaene inimene. Ei tea mina, kas see on sellest, et ta tõesti mega tihti nohus/köhas, või ongi adenoidid vms. Vahet ei ole ka, üle kontrollida tuleb enivei. Samamoodi silmadega, seda enam, et see on nagunii kohustuslik kontroll kolmeaastaselt.
Seega jah, ma olin eile veidi liialt dramaatiline ja solvunud, tegelikult ehk lihtsalt hirmul, et apppiiii jumal, jälle mingi probleem minu lapsega. Kuigi olgem ausad, mingi väike adenoid või miinus/pluss silmas ei ole ju üldse hirmutav, võrreldes sellega, et mulle kunagi öeldi Mari kohta, et ilmselt vaimupuudega ja ei hakka iial rääkima, õppige heaga viipekeel ära, et midagigi temaga suhelda saaksite. Niiet jah, on mis on, kontrollime üle, saame korda, no problemo. Armas on ta ikka. Ja kellel insta on, siis kuulsid meie eilseid vestlusi Martaga, kus ma ütlesin talle, et ta on väga armas ja ta vastas, et “sa oled ka armas”. Kes seda ei kuulnud, siis palun minge, mu süda tahab iga kord maha surra, kui ma seda kuulen
Aga muud mul miskit ei olnudki öelda. Loodan, et teil lastega kõik fine ja et teie blogi uut serverit ei vaja ja et teil on pesemisvõimalused ja kõik muu kaunis Ja et ikka andestate selle reklaamivärgi, eks
The post tulin niisama lobisemaaa appeared first on Mallukas.