Ma teen nüüd midagi ennekuulmatut ja räägin teile oma unenäost. Ennekuulmatu, sest ma olen alati suht segaduses, kui keegi hakkab mulle oma unenäost jahuma, sest noh, see ei juhtunud ju päriselt ja keda üldse huvitab kellegi öine vaimusünnitis. Aga täna öösel oli mul nii jube uni, et see on mind reaalselt päev läbi painanud.
Igatahes unes elasin ma mingis suures lobudikus majas, millel oli üüratu aed. Ja mingil põhjusel otsustasin ma seal teha sellise ürituse, kus kõiksugused organisatsioonid ja eraisikud saavad tuua enda “üle jäänud” loomi ja loomahuvilised saavad siis tulla ja endale sealt sortimendist uued pereliikmed välja valida. Neid loomi oli NIII palju, alates mingisugustes purkides elavatest jahuussidest, kuni ämblikute ja usside ja sisalike ja siilide ja kasside ja koerte ja isegi üks tiigri laadne toode oli sinna toodud.
Kõik kohad olid neid loomi täis ja miskipärast olid nad veel jumala lahtised ka. Osadel oli midagi viga, olid veits kärnas ja karvutud ja sorgus ja mul oli neist niii kahju, et kui ühe väikse koera omanik (kes räämas oli) kurtis kurvalt, et keegi vist tema koera ei tahagi ja nüüd tuleb ta magama panna, siis ütlesin ma talle, et ah tead, las ta jääb siis minuga siia, mul ruumi on.
Ja ühtäkki hakkasid inimesed kuskile ära voorima, aga kõik oma loomad jätsid nad sinna minu juurde maha. Ma mäletan, et ma olin nii segaduses, et issand jumal, kui paljudele ma ütlesin, et nad võivad loomad siia jätta?! Mis kõige hullem, nad juba hakkasid seal teineteist sööma. Maas vedeles poolik ämblik, keda mingi siil järas. Rotid põgenesid hullunult mööda riiuleid kasside eest ja mu peas oli mõte, et ma pean kiiresti kuskile loomapoodi minema ja võimalikult palju puure ostma, sest muidu istun ma üsna pea kuskil reptiilide ja loomade laibahunnikus.
Samal ajal sadas minu perekond sisse, veinipudelid näpus ja tahtsid hakata midagi tähistama. Ma olin juba jumala ahastuses, et jumal küll, kas te näete, mis kuradi kammajaa siin toimub, mul pole aega mingit pidu pidada, mul on siin mingi kakssada looma, kelle ma vist olin nõus kõik endale võtma ja mul pole õrna aimugi, mida nendega nüüd teha.
Mu ema ainult naeris ja rehmas käega, et ah, küll me saame, aga mis me kohe sellele mõtleme, et tegeleme homme sellega. Mina seevastu olin täielikus paanikas, sest osad loomad nägid välja, nagu nad hakkaks saba andma. Üks mega suur koer lõrises mu peale ja mina suutsin ainult mõelda, et kus minu enda loomad kogu selle kaose sees nüüd on?
Õnneks ärkasin ma selle peale üles, et maaler saabus ja ma ei pidanud selle õudusega enam tegelema, aga see jubedustunne on mind päev läbi painanud, et apppiii, mida ma nende loomadega teen ja kuhu ma nad kõik panen.
Huvitav, mida see unenägu tähendama pidi, sest tegelikkuses on mul loomi küll kamaluga, aga praegu ringi vaadates ei hakka ükski isegi silma ja hinge ei vaagu neist ka õnneks mitte keegi.
Ja kuna te pidite mu maailma suvalisemat unenägu kuulama/lugema, siis jagage mulle enda viimase aja kõige haigemat unenägu ka 
The post liiga palju loomi appeared first on Mallukas.