Ma ütlen ausalt, et ega täna jälle tuleks siin pikk hala, aga ma ausalt ei viitsi enam, haha. Keskendun sellele, et mis üldse edasi liikunud on ja tegelikult on ka. Esitaks ei ole peaaegu üldse põrandat üles kistud ja kui ma õigesti aru sain, et torutööd nüüd tehtud on, siis äkki üldse ei võetagi? Magamistoa põrandas on pisike auk, sellega ei oska ma küll miskit muud peale hakata kui eee… lõikan parketist (seda on mul olemas) sama suure tüki välja, viskan sinna peale ja lükkan sinna näiteks oma voodi? Eriti suur see auk ei ole, äkki siis ei ole väga suur probleem ka? Samas mida mina ka tean.
Tänase päeva parimaks osaks jääb siiski see, et mulle kirjutas Divasoft ja see kiri oli küll nagu hingeõnnistus, sest nad kirjutasid, et nad teeksid mulle hea meelega just sellise diivani, nagu mulle mõõtudelt, värvilt ja materjalilt vaja on. Okei, nad kirjutasid jupp aega tagasi, aga täna käisin ma nende kontoris/tootmisruumides ise erinevatel diivanitel istumas ja saingi ideaalse diivani välja valitud. Tuleb uhke mooduldiivan – mega pehme, roheline ja sametine, täpselt nagu ma tahtsin!
Kes sellisest firmast kuulnud ei ole, siis ilmselt selle pärast, et kuigi nad on perefirma, mis on tegutsenud juba 1995. aastast, keskendusid nad enne ainult äriklientidele. Alates sellest aastat on võimalik ka endale koju nende tehtud kraami osta. Kuna nad on kogenud just hotellidele, restoranidele ja muudele kohtadele, kus mööbel saab palju vatti, siis on mul lootust, et nende diivan elab ka minu kolm metslast üle. Ja mis eriti äge, see kõik tehakse valmis siinsamas Tallinnas!
See nädal peaksin saama siis uue diivani kavandi kätte ja kui see kinnitatud, saame ta töösse lasta. Seega juba umbes kuu aja pärast on mul uus diivan. Ma võiks küll kurta, et kuu aega on NII kaua, aga olgem ausad, tegelikult läheb aeg nii ruttu ja spets minu koju tehtud diivani ootamise üle oleks ka patt nuriseda. Seega ma ei nurise ja olen ainult tänulik. Ongi aega enne selle köögiga enam-vähem ühele poole saada, seinad ära värvida ja siis rahus uhke diivan paika libistada.
Lapsed sain ka lõpuks koju ja muidu oleks kõik imekena, aga mul on NII imelik olla, peale seda, kui ma koju saabusin, et ei teagi, mida endaga nüüd täpselt teha siin. Kõik kondid valutavad, silmamunad isegi valutavad, aga vot palavikku ei ole. Nina ja kurgu vahelt on mingi imelik tunne ja selline vibe on, et heida või kohemaid magama. Lapsed ilmselt seda sammu heaks ei kiidaks, seega vedelen siin madratsil ja üritan kuidagi ellu jääda, ehk läheb ikka ise üle. Tahaks midagi teha, et inimese tunne sisse tuleks, aga midagi muud ei osanud, kui kütsin hunniku C-vitamiini sisse.
Ja et siiski positiivsemal noodil lõpetada, siis lapsed said täna ilma minuta õues mängimas käia (ma vaatasin aknast, nagu korralik kanaema) ja lisaks mõistsin ma, et kuigi mul ahju ei ole, siis ma saan ju ometi oma kuumaõhufritüüris ikka miskit süüa teha, nii et päris otsa me siia ei lõppe. Mitte, et WOLT ei eksisteeriks, aga mul on kodus igast head kraami, mis Mondo saatis, need tahaks ikka kuidagi ära teha!
Igatahes sorri, et ma nii igav olen viimasel ajal, lihtsat….muud siin elus pole, kui töömehed ja remont ja sisekujundus ja ideed 
The post hakkan vist haigeks jääma siin appeared first on Mallukas.