Nagu te ilmselt liigagi hästi teate, olen ma siin üsna jupp aega oma kodu otsingutel olnud. See tundub kohati natuke nagu täiskasvanud inimeste teema, aga kirjade järgi ma ka üks neist, kae nalja. Nii et pangast laenu saamine ja päris oma kinnisvara ostmine tundub et on reaalne asi, mis loodetavasti varsti juhtuma hakkab. Fingers crossed!
Aga on veel teemasid, kus ma tunnen, et the hell I know. Üks neist on investeerimine. Ausõna see tundub nagu mediteerimine või Noblessneris hängimas käimine – ühtäkki absoluutselt ükski inimene muud ei tee ja muust ei räägi. Ma olen mõned aastad tagasi ise ka selles vallas veits kätt proovinud, aga ega ma super põhjalikult ei süvenenud. Või no süvenesin, aga see polnud siis üldse sellise kaaluga ettevõtmine.
Sealtmaalt on asjalood aga omajagu muutunud. Pärast lahutust ja “oma elu peale minekut” hittisid päris selgelt mõned teemad, millega tunnen, et oleks mõistlik end kurssi viia. Ei no ega keegi ei PEA oma kodu ostma – võib ladnalt kasvõi surmani üürikas elada. Samamoodi ei pea mitte kui keegi ainsatki senti tagavara koguma või n-ö tagalat kindlustama. Vaba maa. Ega mul ka keegi käsi ei vääna ega sunni. Aga ausalt öeldes mulle lihtsalt väga meeldib mõtte iseseisvast endast, nii et tahaks seda absull igas aspektis olla. Et toogu elu mis ta toob, mul tagavaraplaan kohe varnast võtta.
No ja ärgem unustagem, et mul on ka kolm last, kellele ma ühel päeval oma elu alustamisel toeks tahan olla. Juba selle pärast võiks kunagi mingigi tagavara olla.
Igatahes, investeerimine. Ma olen varba põgusalt ühisrahastuse vette kastnud ja kogemus oli igati positiivne. Tean, et saab ka väärtpaberitesse investeerida ja aktsiaid osta…või on need sama asi? Jumal seda teab. Aga kõige sellega kaasneb selline pull risk, et võid kogu panustatud rahast ilma jääda. Või no eks tegelt selliseid riske varitseb igal sammul, sest elu onju.
Kogenematu investeerijana tahaksin oma raha esialgu panna kuskile, kus see võimalikult turvaliselt ja stabiilselt tasapisi kasvab. Suurte riskide võtmine ei paku hetkel pinget, mul seda elus niigi. Aga päris niisama inflatsiooni meelevalda kuskile kontole midagi seisma panna ei näe ka absoluutselt mõtet. Ega seda vist soovitatagi tänapäeval enam, ikka kasvatada on vaja.
Ühe väga stabiilse investeerimisvariandida tutvustas Aufort mulle hiljuti sellist asja nagu kulda investeerimine. Kuld on julgelt aastatuhandeid teema olnud ja pole näha, et see muutuma hakkaks. Nagu nad ise oma lehel kirjutavad: maailm muutub, aga gramm kulda on alati gramm kulda. Kõlab küll väga konkreetselt. Nad on investeerimiskulda müünud juba hea seitse aastat, nii et igati usaldusväärne värk.
Põhimõtteliselt ainuke asi, mis mul küsimusi tekitas selle juures oli, et kas kõigil kulda investeerijatel on kodus miskine varakamber või seif? Või kus põrandalaua all üks lihtne inimene oma kullavarusid hoiustama peaks?
Tuleb välja, et just selle probleemi on Aufort kenasti lahendanud. Nimelt on nad esimene ettevõte maailmas, mis annab võimaluse osta füüsilist kulda digitaalses vormis läbi e-poe. Ehk siis ostad küll kulda, aga hoiustamisega tegelema ei pea. Samas saad igal hetkel oma kulla füüsilisel kujul või rahasse ümber arvutatuna kätte. Minu meelest hästi mugav variant.
Nii olengi ma värske kullakonto ja ka investeerimiskulla omanik. Kõlab maru uhkelt. Soovitan teilgi seda varianti uurida ja kellele huvi pakub, siis SIIN saate endale ka konto avada. Neil kuni 15.07 muide kampaania, mille raames nad annavad ära tervelt 1 miljoni euro väärtuses kulda! Kui vajutate ülevalt menüüribalt “kullakonto” peale, siis leiate selle koha hõlpsasti üles, kust oma jagu välja nõuda. Kaks päeva on veel aega!
Grammine kuldplaat ei maksa muuseas suurt midagi – hea vähehaaval soetada. Või no ta maksab MIDAGI, aga ma ausalt arvasin midagi hullemat. Et kuld maksab mingi…megapalju. Tegelikult saad oma kullakontot tasapisi ka väikeste summade haaval kasvatada. Ja kui kohe praegu vaikselt servast pihta hakata, siis üks hetk olemegi kõik nagu Onu Robertid oma kullasalvedes ingleid tegemas.
Muuseas, ma olen kuulnud, et paljud lapsevanemad teevad seda nalja, et korjavad lastetoetused ja sünnarahade kingid ühele lapse kontole kokku. Kui seda kogumist kasutada suuremate väljaminekute jaoks, siis on sellel pointi. Kui aga üritad sedasi lapsele 18ndaks eluaastaks midagi kaasa anda, siis see küll väga tark tegu pole. Raha väärtus nimelt on selleks ajaks ilmselt nii väike, et heal juhul saab su laps iseseisva elu peale mineku puhul pudeli head veini osta. Seega tundub palju loogilisem selle raha eest lapsele hoopis kulda osta. Ka selle väärtus võib natukene kõikuda, ent suures plaanis on see aastasadu stabiilne olnud.
Aga rõhutan siinkohal ka, et kui investeerimiseks läheb, siis pidage ikka kellegi teadjamaga nõu. Kõik hajutamised ja jutud sinna juurde. Ega ma palju rohkem ei teagi soovitada 
Lihtsalt käituge vastutustundlikult.
*Postitus on sündinud koostöös Aufortiga
The post üks proua siin hakkas kulda kokku ostma, mis ise?* appeared first on Mallukas.