Täitsa hull lugu on nii elada, kui saad Õhtulehe paberlehe kaanelt ennast leida jutuga, kuidas ma purjakil peaga kellelegi halvasti ütlesin. Ausalt ütlen, et mul on ainult selle üle hea meel, et mu lapsed lugeda ei oska ja papa kenasti surnud on, et nad minu üle piinlikust tundma ei pea. Kuigi selles olen ma küll kindel, et vaene Endel rullis eile ennast hauas üsna mitu korda edasi-tagasi.
Selles suhtes on mul nagu täitsa ok selle poole pealt, et ma ju tegelikult tean, et suht kõik inimesed on purjus peaga mingeid debiilsusi teinud. Lihtsalt neil on olnud see au, et keegi seda kuskile avalikult üles ei riputa. Aga ei ole ka pahane, et seda tehti, sest noh – julged teha, siis julge ka tunnistada. Seega ma võtan vastu selle piinlikustunde ja lepin sellega, et üsna pea on need juba vanad uudised. Jumal teab, mis mõtted purjus Mallu peas ringi jooksevad, et ta sääraseid debiilsusi teeb, aga teha pole enam midagi, elan edasi. Lihtsalt veits mark on, kui aus olla. Pole eriti sünnis käitumine kolme lapse ema poolt. Vahet pole, mida ma kellestki arvan või ei arva.
Mõelge, mis contenti ma suudaksin toota siis, kui Malluka suvi hoopis sel aastal telekas oleks olnud. Üle nädala olen ontlik pereema, kes lastega Lottemaal käib, guaššidega maalib ja nendega rannas ujumas käib. Ja siis järgmisel nädalal rullin ennast mööda Pärnu randa hotelli poole ja saadan võõrastele meestele roppe voice… Ma muidu tean küll, et ma vahepeal ropu suuga olen, aga need voiced olid isegi minu enda jaoks next level teema. Ütleme nii, et kui selline saade kellegi teise kohta oleks, siis vaataks ise ka. Jumal tänatud, et siiski seda ei ole, aga noh. Mõnus ja piinlik oleks vaadata ikka, umbes nagu enamikke Eesti reality saateid.
Endiselt, mis tehtud see tehtud ja ajutine piinlikus peale sellist debiilsust on täitsa kena karistus.
Muus osas on mul ainult mega palju häid uudiseid, millest ma isegi veel rääkida ei tihka, aga konkreetselt tahaks ainult nendest rääkida. Iga asi õigel ajal, seega olge valmis olema rabatud… Okei, nüüd ma veits müün oma uudiseid üle, olge lihtsalt valmis. Rabatud ilmselt ei ole 
Täna võtan Gerdi ja sõbrad kampa ja lähme Paide kanti kanuutama ja dinnerile ja saunatama ja veinidegusteerimisele. Ütlen kohe etteruttavalt, et ma telefoni jätan igaks petteks edaspidi kuskile kotipõhja Või peaks kohe kenasti jõkke viskama?
Aga ma tegelt tahaks teada, mis on kõige margisem asi, mida teie elus purjus peaga teinud olete? Siin saab kenasti anonüümselt kommenteerida, aga ma tahan lihtsalt tunda, et ma ainus loll ei ole
The post et siis…jah appeared first on Mallukas.