Lambist sattusin ükspäev ühe sõbraga kiiksudest rääkima ja ma kohe mõtlesin, et teeks blogipostituse kah. Muidugi on minevikumallu ette jõudnud ja sellise postituse valmis teinud, aga ega ma ajaga normaalsemaks läinud ei ole, pigem on neid kiikse lisandunud. Kuigi ma võiks eelmise postituse täienduseks öelda, et ma nüüd kuulan kogu aeg muusikat (sest ma kassin pidevalt obv :D) ja ma ei saa täpselt aru, miks ma selle köögikääridega varbaküünte lõikamise enda kiiksudesse kirja panin, sest peale seda ühte korda 11 aastat tagasi ei ole ma seda teinud, aga noh, ju siis see oli vajalik info teile edastada. Muus osas on kõik sama, kuivanud leib on da best ja endiselt ei ole ma õppinud rohkem kui kahe näpuga trükkima. Okei, Kardole ma ka enam kõrva krooksumas ei käi, see oleks võib olla veiiidi imelik.
- Mul peab kodus kogu aeg Värskat olema. Ma ei saa lihtsalt ilma selleta elada. Aga see peab olema justnimelt Värska. Borjomi vesi on minu silmis kõige jäledam jook maailmas, mis maitseb nagu apteek ja kannikad. Eww.
- Ükskord sattusin ma õuna lõikama noaga, millega ma olin enne sibulat hakkinud. See avastus oli märgiline, sest nüüd keeldun ma söömast õuna, kui seda on viilutatud noaga, millega EI ole enne sibulat lõigatud. Ma ei tea, mis värk sellega on, aga see on lihtsalt niiii hea.
- See vist ei ole kiiks, ma arvan, et iga normaalne inimene on samasugune, aga ma kardan kõdi nagu põrgutuld. St ainult mitte talla alt, sealt on mega suva, aga nagu ükskõik kust mujalt – kui sa mind kõdistad, siis ole valmis rusikaga näkku saama, ma lihtsalt ei suuda ennast kontrollida ja ma ei tea mis nendel lastel viga on, et nad actually tahavad, et keegi neid kõdistaks. See on niiii õudne tunne!
- Ma ei salli laetulesid. See valgus on nii ebameeldiv ja rõve, et ma pigem istun kottpimedas toas, kui laetuled põlema panen.
- Hea valgus – küünlad. Ma põletaks vist kogu aeg küünlaid, kui mul ei oleks kahte kratti, kelle elu eesmärk on need kohemaid ära puhuda. Samas ma praegu vaatan, et ma sobiks hästi kuskile keskaega elama – istuksin kuskil oma küünlavalguses ja näriks kuiva leiba, rüüpaks vett peale ja elu on ilus.
- Kuna mu tänane hommikusöök oli hotdog, siis ma tellin selle alati nii, et kõikide kastmetega, aga palun, et ta paneks neid poole vähem, kui ta muidu paneb, sest ma vihkan, kui see hotdog üleni kastmene ja …niiske on haha.
- Ma olen aru saanud, et ma ei oska arvutada. Ime, et mul üldse üle nelja klassi haridust on, sest kui keegi ütleb, et ta on nt 1977 aastal sündinud, siis mul tekib peas selline error, et mul on lihtsam loobuda oma küsimuse vastuse teada saamisest, kui see välja arvutada.
- Isegi kui ma olen ÜLI väsinud, siis ma ei suuda lihtsalt päeva ajal magada. See tundub nii räme aja raiskamine, et ma pigem vaatan lihtsalt lakke ja suren väsimusse, kui voodisse heidan ja silmad kinni panen. Kui ma väga mööda ei pane, siis ma raseduse ajal vist magasin päeval mõnikord, aga nagu normaalses olekus, kus mu kehas elab ainult…mina, ei tee ma seda pea iial. Näiteks praegu – ma olen niiiii väsinud, aga hoidku jumal, et ma magama läheks. Never. Pigem laseks ennast kõdistada või midagi.
- Ja viimane pole kiiks, vaid pigem minu alaareng, aga ma reaalselt usun suht kõike, mida mulle räägitakse. Mu loogika on, et… miks keegi valetama peaks? Meenutagem nüüd korra mu seda endist IT venda, kes mulle iial mu 500 euri tagasi ei andnud põhjustel, et ta käis kalal ja nägi karu, kellele ta oma käest kala söötis ja nüüd ei saa ülekat teha, sest tal oli too hetk gopro peas ja ta monteerib seda videot :D Või see kord, kus ta oma (väga elusa) õe matustel käis. Ma olin alati nagu aaa ok ok sry et tülitasin, you do you :D
Ok, ei tule rohkem miskit hetkel pähe, aga ma kuulan hea meelega teie kiikse, ma raudselt pole ainuke imelik :D
The post kiiksud vol 2 appeared first on Mallukas.