Kuni esimese jaanuarini on Kardo jälle tööl tagasi. Päris kaua sai ta meiega kodus olla, aga nüüd on see luksus läbi. Olgem ausad, ega minu jaoks midagi nii kohutavalt ei muutu, sest hommikul viib Kardo nagunii lapse ise aeda ja beebiga saab vabalt lubada endale seda luksust, et voodist ajad ennast püsti näiteks kell 10. Me oleks täna seal kauemgi maganud, aga reaalselt ma olin läbimärg, titt oli läbimärg ja me lamasime kahekesti piimaloigus. Jää veel magama, tiss beebi suus. Ühel hetkel laseb ta sellest lahti ja nõnda saab see kenasti öö läbi mulle külje alla niriseda.
Täna mõistsin ma ka seda, et öösel on tal režiim täitsa olemas. Ehk on ka päeval, aga ma lihtsalt ei ole seda ära tabanud. Nimelt sööb Lende kell 12, kell 2, kell 5-6 ja kell 9-10. Ma eile võib-olla olin liiga dramaatiline või ma pingutan lihtsalt üle, kui ma lugesin, kuidas teiste beebid ööd läbi nutavad ja karjuvad ja piinlevad. Mina mõtlesin gaaside all rohkem seda, et ma näen, et ta punnitab ja vahepeal nutab, aga no mitte kindlasti üle viie minuti. Kui mina sülle võtan, siis mitte üle paari minuti. Aga no ma näen, et tal on valus.
Rääkides valust, siis mul on ka valus. Tissidel. Imelik on see, et paremast rinnast on juba päris ok süüa anda, ainult veits valus, vasakust on aga kogu aeg valus. Üldse, vasak rind valutabki nonstop kogu aeg. Igatahes kutsusin ma täna endale jälle SIET nõustaja külla, sest ma tean, et tegelikult see ei tohiks ju nii valus olla ja küllap on jälle mingi võtte viga. Eks näis, mis ta ütleb.
Nii hull on mõelda, et Lende saab varsti juba kuuseks. Hetkel on ta kolme nädalane, aga ma ei mäleta enam üldse, et mis tunne oli rase olla ja üldse tundub, et Lents on meil terve elu olnud. Iga päevaga läheb ta muudkui armsamaks ja pontsakamaks ja noh, kulm läheb ka aina rohkem kortsu. Aga jube võõras oleks mõelda, et ma peaks tööle minema. Kuigi see oli planeeritud veebruariks-märtsiks, eks me siis näeme, mis fiiling mul peal on. Aga praegu tundub see mõte küll kuidagi imelik, et kuhu ma lähen oma titakeste juurest, eksole.
Eile oli nii naljakas. Kardo andis oma vana telefoni Marile, et ta saaks juutuubist mingit pallivideot vaadata. Vahepeal hakkas Lents vääksuma ja Mari tõusis oma tugitoolist ja läks pilkugi telefonilt pööramata Lende juurde ja tegi talle pai. Õudne nutiajastu, eksole. Muretsema siiski ei pea, sest telefoni aku oligi vaid 5% ja väga kauaks Maril seda telefonilusti ei jagunud, aga no ta on nii osav telefonide leidja, et halb hakkab.
Aga okei, ma pean endale mingi näo ette tegema, sest tunni pärast tuleb juba SIET ja võttemeeskond ja ma olen IGA kord võtete ajal räme kalts olnud, ühe korra võiks ju normaalne ka olla.