See siin oleks napilt olnud reklaampostitus, aga boy oh boy, kuidas vahel mõne koostöö ärajäämine võib inimest rõõmustada. Kohe tõesõna.
Mulle pakuti hiljuti võimalust läbida paastukuur ja fitnessguru nagu ma viimasel ajal olen – tundus huvitav. Pidavat hõlmama massaaže, tervisekontrolli, kõndimist, võimlemist, joogat ja üsna palju muud. Kusagil nende meelitavalt kutsuvate sõnade varjus luuras ka üks klistiirike. Aga koht olevat looduskaunis. Aga klistiir. Mida teha…
Mõtlesin, et davai, vaevalt et keegi mind seal kinni hakkab siduma ja küllap saan öelda, et ma seda konkreetset osa sellest paketist ei soovi, ei midagi keerulist. Põhimõtteliselt väike puhkus vähese toidu ja võimlemisega kuskil mõnusas paigas. Ühelegi kolme lapse emale ja vahelduva eduga tervise-entusiastile ei ole väga palju vaja maksta, et siukse diiliga nõus olla.
Okei, nende kodulehel on selle ürituse juures lisaks kirjas ka “sügav sooltepuhastus”, aga minu ullike aju mõtles jumala muuseas, et ju see on glamuurse jooga kõrvale väike roheline detox smuuti siin ja seal – no big deal. Mu peas kangastus tegelikult tervest sellest asjast pilt, mille alla instas hästi midagi stiilis #nordicbliss passiks. Akna taga lai lumi langemas, tasane joogamuusika mängimas, vaikus. Mis mind enese teadmata päriselt varitses, oli pudelikaela mõõtu voolik tagumikust sisse uhatud, kusagile pange voolamas mu sisikonna mustem osa, ei smuutisid, üleüldse ei midagi nordicut. Silmis kerge paanika- ja häbiläige eesootava spontaanse pasandamise pärast
Puhas õnn, et enne oma jah-sõna andmist ühe teise suunamudija story’sid juhtusin nägema, kes just selle sama asja kõik läbi on teinud. Kuulasin tema üksikasjalikku kirjeldust kõigest ja tundsin kuidas vererõhk langes ning oma tagumiku tugevamini tooli külge surusin. Mõtlesin, et olgu mis on – armas taevaisa on vist ikkagi minu poolel, et mind selle kõige eest hoiatas. Ükski hulk raha ei ole sellist protseduuri väärt! Mõelda vaid, kui ma oleksingi rahumeeli sinna teise Eesti otsa pahaaimamatult kohale kablutanud, kui keegi äkki enda aiavooliku välja kahmab ja palub sisse istuda. Ütleme nii, et ma oleks nuttes Tallinna poole punuma pannud. Muidugi võimalik oleks ka see olnud, et ma oleks tardunud, mitte midagi öelda tihanud ja lasknud ennast anaalselt ära kasutada, aga olgem ausad, peale seda oleksin ma kohe ennast kuskile teraapiasse sisse kirjutanud ja naksakaid storysid sellest, mis minuga juhtus, oodata ei maksaks. Kui siis ainult selliseid, kus ma looteasendis pimedas vannitoas voolava vee all hääletult nuuksun.
Olgu öeldud, et ma ei ütle mitte midagi selle meetodi tõhususe kohta. Ma lihtsalt pole võtnud vaevaks end kurssi viia, kui hea või halb see kõik kokkuvõttes on. Täiesti vabalt võib olla, et ongi super kasulik. Mina isiklikult lihtsalt hindan väga, et mu tagumikust Panama kanal ei saa. Issand kui hea rahulik teadmine! Mõelge, kui mul see info saamata jäänud oleks!
Täname siinkord veel taevaisa. Aitäh, musirull!
Ma ei tee ka loomulikult nalja selle suunamudija üle, kes selle teekonna ette võttis. Tore, kui keegi asjadest räägib ega pelga pealtnäha ebameeldivaid asju proovida. Ise ei viitsiks nii nõrkemiseni paastuda ja veel vähem tihkaks sellest rääkida, aga kindlasti on neidki, kes tänu temale vajaliku info said ja tagumik uppis ise ka kohale kablutavad. Mõned teised siin löövad aga ristimärgi ette ja suruvad kannikad tänulikult kokku – see oli napikas!
The post my ass is saved! appeared first on Mallukas.
