Ma olen sada korda rääkinud, et kui ma hakkasin oma ATH ravimeid võtma, siis kadus mul mingi kuu ajaga seitse kilo. Muidu norm, aga see tuli puhtalt sellest, et ma ei söönud mitte kui midagi. Reaalselt päevas üks juustuviil, porgand ja leivatükk oli juba enam kui küll. Kogu aeg iiveldas ja isu polnud mitte millegi järgi. Kuna see ravim mu muude hädade vastu ka ei paistnud aitavat, siis lõpetasin ta võtmise juba paari nädalaga. Kaalukaotus on küll tore, aga pideva iivelduse, peavalu ja südamepeksmisega elada ei ole eriti meeldiv. Käed värisesid ja kogu aeg oli selline ärevuse tunne, nagu koheeee juhtuks midagi halba. Ütleme nii, et ei soovita.
Peale ravimite võtmise lõpetamist ei tulnud isu siiski tagasi. Eks see võis olla ka tingitud kogu sellest emotsionaalsest olukorrast, kuigi ma eelnevalt olen alati olnud see vend, kes pigem sööb ennast stressirohkes olukorras mauguks, kui et lõpetaks söömise. Aga nii ta läks. Eelnevast sõin ma muidugi rohkem, aga selline üks toidukord päevas ei olnud ebaharilik. Või see, et avastasin kell neli-viis, et aaa oih, sööma peaks ka. Lastele ikka tegin süüa, aga endale nagu otseselt väga ei tõmmanud midagi taldrikule tõstma. Et kui siin suve alguses olin ma pea 69kg, siis kuu tagasi ma kaalusin 60.5 kilo ja praegu olen ma selline 62. Mõnel päeval paarsada grammi rohkem, mõnel päeval vähem.
Aga ma ei tea, mis siin viimase paari nädalaga juhtunud on, ma lihtsalt eiii suuda söömist lõpetada. Nagu minu meelest ma 90% päevast lihtsalt söön. Eriti kõik magusad asjad, jeesus andke ainult kätte. Aga selle miinus on see, et mul on kogu aeg selline tunne, et mu kõht on NII KOHUTAVALT TÄIS, et lausa valutab. Uni on kogu aeg peal ja kui ma ennast vahepeal kuskile uksest välja ei veaks, siis ma vist sööks ja magaks 24/7. Ma ei kujuta ette, millest see tingitud on? Kas tõesti trenni minekust? Ma ei tea, aga see on super ebameeldiv.
Lisaks on mul peas ka mingi imelik asi toimunud. Et kui ma enne ei söönud üldse, siis praegu tekib mul tunne, et issand, ma söön nüüd liiga palju ja raudselt võtan kohe jälle kenasti oma kilod juurde ja olen jälle see, kes oma kehas rahul ei ole. Selles suhtes, et ega ma söömata jäta, aga peas on ikka mingi mõte, et krt, äkki peaks ikka oma tablakapurgi lõpuni sööma, saaks selle 59 peale, mis ma kogu aeg olla tahtnud olen (ma ei tea isegi miks, tho), aga samas kuna ma enam surra ei viitsi, siis seda ilmselgelt tegema ei hakka.
Ma isegi ei tea, mis selle rant’i point praegu siin on. Selles suhtes, et ma vaatan, et ma näen päris norm pesus välja, kurta ei saa, söön tegelikult enamasti ikka tervislikke asju ja üsna väikses koguses. Selles suhtes, et ma söön päev läbi, aga kuna kõht saab kohe täis, siis ma võin ühte sama asja terve päeva ka süüa, kui see loogiline on. Lihtsalt nii kopp ees sellest pidevast väsimusest, nagu kõike pean sundima ennast tegema.
Eile õhtul panin lapsed magama ja tegin ühe äpi järgi isegi pilatest ja venitusi, siis alles tundsin, et okei, nüüd on enam-vähem olla. Nagu issand jumal, kas ma pean kogu aeg mingi… liigutama ennast v? Mis elu see on?!
Kardo muudkui surub mind, et ma peaks ka hakkama Orxi kava jälle tegema, et siis on üli lihtne kogu aeg normaalne kogus sisse süüa. Aga noh otseloomulikult nüüd tema ise teeb seda ja kokkab nagu vana mees kodus süüa teha, ei võinud seda siis välja pakkuda, kui ma ka veel seal elasin, et oleksin saanud ka tema kokkamise vilju maitsta haha. Muuseas Kardo on ise täiega alla võtnud (st ma ei tea kaalu poolest, aga visuaalselt tundus küll kabedam :D) ja muudkui kutsub inimesi kaasa endaga koos liituma. Kes tahab, siis näe SIIN saab temaga mesti lüüa. Ta instas näitab ka aeg-ajalt kokkamist ja sööke, head on nad küll, krt.
Et jah, sellised kaalujutud siis siinpool. Mul telefonis hunnik picce ka miskipärast endast pesus (kui Change’is käisin viimati, et uut kraami soetada endale, siis tegin), et vot, ongi kohe millegagi postitust siin rikastada ka.
Aktiminutid Malluga on läbi, ma pean nüüd süüa tegema hakkama, sest ma lubasin täna sõbrannadele dinneri teha. Kristina, vaeseke, peab oma tooliga tulema, sest mul on ainult neli tükki, aga noh, ega tühja käega olekski imelik tulla, eks :D
The post kaalujutud vol 635353553 appeared first on Mallukas.