Kuidagi super kiiresti läks täna kõik. Lõpuks oli mul isegi kahe ajutise korteri vahel valida ja paari tunniga sain tänu sõbrannale endale koha välja valitud. Asukohalt ei ole just see, mida ma kohe tahtnud oleksin, aga kuna tegemist on ainult kahe põgusa kuuga, siis elan vabalt üle. Käisin võtmetel järel, vaatasin korteri selle pilguga üle, et mida kohe veel tarvis oleks kaasa haarata ja tulin otsustuskindlalt koju.
Seisin mina köögis ja hakkasin vaatama, et mis ma nüüd siit kaasa peaksin võtma, panin asju karpi ja äkki tabas mind mingi imelik… süütunde laine? Et kas see on ikka õige, mida ma mõtlen ja üldse MIDA ma mõtlen ja kas ma tohin nii mõelda ja tuhat mõtet minutis.
Mida siis ikka teha, põrutasin jälle terapeudi juurde. Vaene inimene riisus endal aias lehti, kui ma sinna sisse sadasin (okei, ma ikka enne kirjutasin ja küsisin, et kas ta saaks mind vastu võtta) ja sain jälle ennast tühjaks rääkida. Huh, kuidas ma enne elasin, kui mul teda polnud ah?! Nii hea on see, kui sa saad olla sada protsenti aus ja kõikidest oma emotsioonidest rääkida ilma, et sa peaksid kartma mingisugust hinnagut või midagi säärast. Null. Lihtsalt sina ja su emotsioonid ja mõtted, mida ta siis enda poolt veidikene sulle tagasi peegeldab, et sa asjadest paremini sotti saaksid.
Ja jälle tulin ma sealt ära ülima kergendustundega. Et asjad lähevad nagunii nii, nagu nad minema peavad. Mõnda asja lihtsalt venitatakse hirmust ja muust säärasest. Aga kui nad juba MINEMA hakkavad, siis on tegelikult lihtne, sest kõige tüüpilisem asi, mida öeldakse, peab paika. Et kui südame järgi talitad, siis läheb kõik nagu peab. Ainuke asi on see, et see “nagu peab” ei saagi olla kogu aeg lust ja lillepidu. Vahepeal on raske ja valus ja muud säärast, aga see möödub ja siis tuleb juba rahu ja arusaam.
Ega ma ka ei tea, mis ju nüüd saama hakkab. Aga vähemalt mul on selline põnevus ja uudishimu sees. Sest see saab kindlasti meile uus ja õpetlik olema. Mulle ja Kardole ja lastele. Aga ma tean ka seda, et kui ma hakkan oma nädalaid nüüd Kardoga jagama, siis tööasjad planeerin vabadele päevadele ja minu päevad lastega on 100% meie päralt, mis tundub ka nii äge, et ma ei jõua ära oodata.
Avapildil tänane teraapiasessioon, istusime jõe kaldal, nii mõnna oli!
The post võtmed käes! appeared first on Mallukas.