Ma reaalselt ei taha kõlada nagu kohutav inimene, aga mul on aeg-ajalt tunne, et mu laste ainukene eesmärk siin elus on testida, kui kaua ma suudan nendega ühes majas elada, ilma, et ma ennast hullumajja sisse ei kirjutaks. Iga lapse liigutus ajab kindlasti teise närvi, kõik tahavad just samu mänguasju, samu raamatuid, samu riideid, sama taldrikut, sama tassi, samal ajal pissile ja muidugi samal ajal mulle sülle. Iga tegevust saadab kõrvulukustav kriiskamine, nutmine, solvumine, asjade loopimine ja uste paugutamine.
Mõndadel päevadel ajab see mind tõesti närvi ja ma unustan asjaolu, et mina olen see täiskasvanu, kes peaks nende emotsioone haldama ja nendevahelisi konflikte lahendama. Teate küll neid hetki, kus kõik keeb justki üle pea ja sul on tunne, et okei, enam ma ei jõua. Sellistel hetkedel on lihtne tulema see käratus või ärritumine, mis olukorrale absoluutselt kaasa ei aita. Õhtul lebad loomulikult voodis ja mõtled, kui “imeline” ema sa oled ja et homme läheb kõik kindlasti paremini. Mõnikord veab, aga mõnikord hakkab hommik ka kellegi nutuse vinguga: “EMME, LENDE VÕTTIS MINU KLEIIIIDIII!” ja noh, tere hommikust sellisel juhul, eksole.
Ma ju tegelikult tean ise ka, et lapsed ei näe maailma nii nagu meie ja enamike nende virinate ja jonnide taga on hoopis midagi muud. Lihtsalt raske on seda alati endale teadvustada ja neid olukordi ratsionaalselt võtta. On tuttav tunne? Et sa tead, et sa käitud valesti, aga sa ei tea, kuidas see “õigesti” oleks? Kõige keerulisem on seda “õiget” asja endale meelde tuletada siis, kui endal mured ja probleemid peas. Mitte, et see laste süü oleks, aga ma räägin lihtsalt ausalt, kuidas ma ise ennast tunnen. Ärevatel aegadel olen ma üks kahest: kas hästi närviline, või hästi apaatne. Kumbki pole hea variant ja ma tunnen ise ka, et see peab muutuma.
Õnneks hakkab septembri lõpus juba neljas TASUTA rahumeelse vanemluse veebikursus, mille viib läbi vanemlusmentor Tanel Jäppinen. Sellel kursusel jagab Tanel mõtteid, kuidas jääda rahulikuks, kui tegelikult tahaks ise hakata ustega paugutama või kärkima ning kuidas vähendada koduseid võimuvõitlusi ja saavutada lapsega koostöö.
Kui sul on vahel tunne, et mõistus on otsas või et su laps vajutab meelega su nuppudele või tahaksid lihtsalt väikest turgutust ja inspiratsiooni rahumeelsemaks vanemluseks, siis registreeri ennast ka sellele tasuta lühikursusele, ma usun, et see on kõikidele vanematele kasulik vaatamine. Kursus koosneb neljast u 20-25 minutilisest videost ja lisaks sellele tekitatakse Facebooki väike grupp, kus saab videode sisu üle kaasa rääkida ja teistega arutada.
Kui tunned, et tahad koos minuga selle online koolituse kaasa teha, siis pole vaja teha miskit muud, kui rega ennast SIIN. Loenguid saab vaadata endale sobival ajal, minu meelest super mugav.
Lisaks oleks mul huvitav teada, mis on sellised probleemid lastega, millele te lahendust leida tahaks? Mul on endal küll paar sellist, mille kohta ma tunnen, et ma teen seda täiiiesti valesti. No näiteks laste koristamine: ma võin seitsesada korda heaga paluda, et lapsed selle ära koristaksid, aga enamuse ajast tõstavad nad kaks asja õigesse kohta ja siis hakkavad hädaldama, et küll selg valutab, küll on palav, küll on nad väsinud ja lihtsalt lõpetavad koristamise igaveseks. Isegi, kui ma pakun, et teeme koos, võidu või jumal teab, mis viguriga, koristama ei hakka enne keegi, kuni ma maksimaalselt närvi lähen. Aga see ei tundu eriti produktiivne, et ma iga kord närvi pean minema, et lapsed nuttes koristaksid, ega ju?
Mis teie murekohad on? Ja kas koolitusega liitute?
The post kuidas kodus vähem tülitseda? appeared first on Mallukas.