Ma ei tea, kas te vahepeal märkasite, et ma heljusin siin paar kuud pikkade kiharatega ringi? Iga jumala kord, kui ma pikendused ära võtan, siis ma vannun endale, et never again!
See never again kestab täpselt nii kaua, kuni Kristina tuleb hooldusest ja näeb välja nagu harilik Kreeka jumalanna, aka Aphrodite. Siis hakkab mul ka juba sees närima, et oota, aga ma näen ju pikkade juustega palju parem välja ja kõik riided sobivad automaatselt paremini ja põhiline asi – ma pole ammu midagi UUT teinud. Mis värk on naistel nende juustega, ah? Ma tean ainult paari sõbrannat, kes kogu meie tutvuse jooksul on samasugune välja näinud, enamikel ikka kibeleb sees muutuse järgi.
Ma olen kuulnud, et kui on suuremad elumuutused, siis kipuvad naised juuste kallale minema, aga mul pole isegi pisikest elumuutust tarvis, et ma hakkaks juba juurdlema, et tea, kas peaks nüüd juuksed täitsa lühikeseks lõikama, heledaks värvima, tuka ette nüsima või.. pikendused panema. Ja ma pean ütlema, et see viimane on tihtipeale kõige ratsionaalsem. Sest kui ma need ära võtan, siis ei näe ma välja nagu mingi väike Ruslan, kes ema köögikääridega tuka kallal käis, või veel hullem – olen oma juuksed pikaks ajaks pekki keeranud, sest olen lasknud neid raevukalt blondeerida.
Ja noh, nii läkski, et ma kaks kuud pikkade kiharatega ringi lasin. Aga seekord olin ma targem ja teadsin ennast nii palju, et ega ma KAUA nendega tegeleda ei viitsi. Ikka tuleb spets vahendeid kasutada ja kammida ja sättida jne, seega ütlesin kohe paigaldajale, et teeme nii, et kui ära võtame, siis ma jätan need sinu juurde hoiule ja kui isu peale tuleb, paneme need jälle tagasi.
Selles suhtes, et juuksed ise on kaua ilusad (vähemalt Säravad Juuksepikendused salongis on nii kvaliteetsed juuksed, et saab vabalt pikalt kanda, või nagu mina…kandmisaega jupitada, haha). Et kui kellelgi on siin lahkuminek või muu “imetabane” elumuutus käsil ja istute praegu, köögikäärid peos, valmis endale Ruslani soengut lõikama, siis ma pigem soovitaks sul pikenduste peale mõelda. Saad kohe selle teistsuguse välimuse, mida su naise hing ihaldab ja ei pea pärast mingi välja kasvatamisega tegelema. Tehnik teeb üli pisikesed kinnituskohad, seega ei ole su pea ka mingisuguseid suuri latakaid täis (nagu mul minevikus pandud on, öäkkk) ja õige hoolitsuse korral on nad pikad, läikivad ja pehmed. Täitsa nagu enda omad. Nipp on lihtsalt selles, et ei maksa kohe väga pikkasid panna, siis kaob see loomulikkus ära.
Kardo muidu üldse ei taha, et mul pikendused oleks, aga seekord kiitis ise ka, et omg, nii normaalsed näevad välja, mis sa oled hakanud nende eest hoolitsema v… Tänks, Kardo…
Vot, ega mul muud öelda polegi, kui kiita Tallinnas ühte head tegijat, kes aitab mul vahepeal oma naiselikku juusterapsimisperioodi veidi sujuvamaks teha, haha. Ma kaks kuud nautisin, sain suvel veidi daamilikum olla või nii, nüüd võtsin jälle ära ja olen jälle ERINEV, ehk siis lühikeste juustega.
Kui tihti teil tekib vastupandamatu soov oma juukseid muuta?
The post ei suuda ma nende juustega “niisama” olla appeared first on Mallukas.