Ma üks kord mainisin siin, et ma käisin arsti juures, et aru saada, kas mul on ATHD või on mul niisama ajuvähk. MIDAGI mul viga on, sest see, mis minuga toimub, et saa päris normaalne olla. Kui ma hakkasin rohkem ATHD kohta uurima, siis suutsin ma tõepoolest enamike punktide kohta öelda, et jep, nii on mul ka. Ja kuna ma tean, et sellele on ravimeid ja teraapiat jne, siis mõtlesingi, et kasulikum oleks siis juba arstil ära käia ja olukorda selgust saada.
Paljud kirjutasid mulle, et mis vahet seal on, kui ma saan diagnoosi, et mis ma sellega ikka teen, aga vahe ongi selles, et ravimeid ilma diagnoosita ei saa ja mul ausalt on selline tunne, et mul ON VAJA midagi, mis mind aitaks. Ega ma ei oska seda olekut ja tunnet 100% sõnadesse panna, aga ma tunnen pidevalt, et midagi on mul valesti. Peas tiirleb 100% mõtet, ei suuda ühele asjale keskenduda, unustan asju, ei kuula, ei mäleta, ei tea. Ja ma TEAN, et paljudel juhtub aeg ajalt samu asju, aga mul ei ole see nagu mõnikord, vaid reaalselt kogu aeg. Ja see on väga kurnav, sest terve mu elu on täis impulsiivseid otsuseid ja poolikuid projekte. Reaalselt ma olen elus lõpuni teinud umbes neli asja ja need on sündimine ja 3x sünnitamine, haha. Ok, load tegin ka kuidagi läbi häda.
Aga inimesed uurisid ka, et kuidas seda diagnoosi siis üldse saada. Esiteks, ma veel ei ole dignoosi saanud, aga alustasin ma nii, et kirjutasin Confidosse ja ütlesingi, et tere, mul veits tunne, et mul on ADHD, kas oskate aidata. Pidin pea kaks kuud ootama, kui sain aja Dr. Laanetu juurde, maksin 130 euri ja sain juuli lõpus tema juurde minna.
Visiit nägi välja sellline, et ta küsis mult hunniku küsimusi, lasi täita hunniku teste ja ütles siis, et nende põhjal arvab ta, et tõepoolest võib tegu olla ADHD’ga. Seletas ka, et selle jaoks on Eestis hetkel üks ravim olemas, aga neid ei kirjutata enne välja, kui on ametik diagnoos, mida saab panna alles peale QB testi. Panin siis selleks aja, maksin jälle 150€ ja käisin eile seda testi tegemas. See oli MAAILMA IGAVAIM asi. Arvutist tuli 20 mintsa järjest punaseid ja siniseid kujundeid, mina pidin klikkima, kui oli järjest ühesuguse värvi ja kujundiga objekt ekraanil. Tundub lihtne, aga reaalselt mu mõte läks NII uitama, et näiteks üritasin meelde jätta, et viimane oli punane ruut, siis tuli sinine ring ja minu peas oli ikka, et viimane oli… punane ruut? Need vahetusid nii kiiresti ja vahepeal ma avastasin, et ma niisama vahin seina ja mõtlen omi mõtteid, sest see ekraan oli literally VÕIMATU jälgida. Vb teistele on see kerge, aga ma reaalselt surin seal arvuti taga. Õudne.
Nüüd pean septembrini ootama, et jälle Dr. Laanetu juurde saada ja siis tema ütleb mulle selle QB testi tulemused ja annab teada, kas mul on siis päriselt ka ADHD või olen ma niisama pooletoobine, kes pole võimeline kõige lihtsamaid ülesandeid täitma. Aga kui on, siis ilmselt hakkan ravimeid võtma. Tundub uskumatu, et mingisugune tablett mind aidata saaks, seda enam, et need tabletid on konkreetselt amfetamiinipõhised, kui ma õigesti aru saan? Arst ütles ka, et enamikel kaasneb kõrvalmõjuna peavalu (ei taha) ja kaalulangus (yes please :D).
Uurisin netist ka selle ravimi kohta ja arvamused on seinast seina: mõni ütleb, et kindlasti aitas ja soovitab võtta, teised laidavad maha, et see selline keemia ja ei tohiks võtta. Ausalt, ei tea ise ka, ilmselt ikka proovin ära. Seda jah juhul, kui mul üldse ON see haigus, elame, näeme. Sitt, et nii kaua ootama peab, aga noh, ei saa varem sinna arstile löögile (ta tegelt näeb juba paari tunniga testi vastuseid).
Mis teie teeksite, võtaksite rohtu?
The post mina ja mu segi pea, ehk siis kas ma peaks amfetamiini kammima hakkama? appeared first on Mallukas.