Ma tahaks alustada siiski sellest, et ärge mu järgnevast jutust välja lugege, et ma kuidagi vihkaks või jälestaks ennast, või et nüüd jube paksuks peaks. Iga asi on perspektiivi küsimus ja raudselt võib 300 kilone vaadata 190 kilost ja mõelda, et vot oleks ma niisuguses kaalus, ma siis oleks rahul. Samamoodi võib mõelda 100 kilone, et kui ta 70 kaaluks, siis ta oleks rahul. Ja samamoodi võin mina kade olla kõikide peale, kes on 60 kilo ja ohivad, et tahaks 50 olla. Igaühel on õigus tahta ja vigiseda.
Ma seda teist siia tulingi tegema – ei, ma ei soovi isegi adekvaatseid soovitusi, ma tahan lihtlabaselt viriseda, kas võib? Pliis!
Esiteks: Kuidas saab olla, et toitumishäired nii laialt leivinud on? Selles suhtes, et loomulikult on see väga tõsine haigus ja kõike seda, aga nagu KUIDAS on inimestel tahtejõudu sellles maailmas, mis on otsast lõpuni täis NII HEAD SÖÖKI, jääda selle juurde, et kle ma parem näljutan ennast?? Ma ei suuda vist tund aega ka nii olla, et suu ei matsuks. Et nagu jah, ma tahaks olla kõhnem, aga ma tahan rohkem madalküpsetatud seakõhtu ja baosid ja pitsat ja pastat ja värsket leiba ja pasteeti ja ahjuparti ja paneeritud kana ja pankos krevette ja võis praetud kammkarpe ja veinis aurutatud kammkarpe ja OOOMGG neid krõbedaid vähkisid, mida seafoodrestoranis kunagi sai tellida. Ja issand, krõbe sai! Ja Pille kaneelirullid!
Ma võiks homseni edasi trükkida ja kui te arvate, et ma olen praegu näljane, et selle pärast see “tahaks kõike tunne”, siis oh ei. Ma Woltisin just tund aega tagasi. Ma reaalselt elan, et süüa ja ma lihtsalt ei mõista, kuidas keegi on mingi et kle ma ei söö. See tundub mulle sama utoopiline, kui et ma otsustan, et ma ei soovi enam pilgutada. Ja siis ei tee ka seda enam kunagi, sest noh, ma otsustasin seda mitte teha. Mitte, et ma nüüd kade oleks haigete inimeste peale, aga kui ma oskaks seda oskust rakendada kasvõi nii, et ma iga elusoldud sekundi ei sööks, siis on näpunäited oodatud…
Teiseks: Miks ma ei suuda mitte midagi 100% kaasa teha? Seda enam, et ma tean, et nad töötavad, kui päriselt pingutada… Ma olen ju Orgutanud ja alla võtnud. Ma proovisin seda hourglass teemat, millest rääkisin. Aga mitte miski pole selline, mille kohta ma tunneks, et oh, ma suudan seda teha iga päev, terve elu. Ma ei suuda ju terve elu oma sööki kaaluda. Ma ei suuda iga päev ringi joosta, et oma 10 000 sammu täis saada. Ma ei suuda kogu aeg kalkuleerida, et mida mul süüa on ja palju ma seda süüa võin. Ma tahaks lihtsalt, et see krdi Myfitness oma uksed lahti teeks ja ma saaksin rahus vähemalt trennis käia, sest sellisel juhul ma tean, et kui ma olen liigutanud, siis ilmselt ma võin süüa ka rahulikuma südamega. Ja saaan need kaalumised ja muud sellised asjad ära unustada.
(Ärge siit välja lugege, et ma EI sööks rahuliku südamega selles mõttes, et pärast vihkaks ennast vms, et miks ma seda sõin. Eiei, ma söön ikka siin üht koma teist ja elan rahus edasi ka. Aga peas on küll see mõte, et Mallu kle, kas sa arvad, et see läheb su grandioosse kaalulangetusega kokku, kui sa siin seda kommipakki hävitad? 
)
Millal ma leian selle paljukuulutatud “elustiili”, mida on jube lihtne järgida.
Kolmandaks: Miks ma ei suuda motivatsiooni leida isegi kaalulangusest? Ma tegin hourglassi, kõik töötas, kaal langes ludinal ja mina… olin nagu eee… kringlit tahaks. Ja ma tean, et ei peaks iga päev kaaluma, aga ma suht tegin seda ikka, sorri, kaalujumalad.
21.04 – 67,4 kg
22.04 – 66,8 kg
23.04 – 66,4 kg
24.04 – 66.0 kg
25.04 – 65,1 kg
26.04 – 65,8 kg
27.04 – 66.8 kg
28.04 – 67.2 kg
02.05 – 66,9 kg
Vahepeal on mul tunne, et ma kaalun ennast hommikuti lihtsalt selle pärast, et näha, kas taevaisa halastas ja lõpuks langetas mu kaalu, ilma et ma oleks selle jaoks ise absull midagi teinud. Ütleme nii, et ta siiani pole halastanud 
Niiet jah. Ma tahan lihtsalt seda, et ma võiks süüda mida tahan, millal tahan, kus tahan ja endiselt kaalu langetada. Kas seda on nüüd tõesti nii palju palutud v? 
Miks ma ei võiks teha lihtsalt tervislikku sööki ja ainult seda manustada? Näiteks täna tegin hommikuks smuutit. Kaerapiimaga, kaerahelvestega, banaan, ananass, noh krdi maitsev ja “täitev” nagu ta kohta öeldakse. Jõin ta ära ja KOHE oli tunne, et nii, nüüd keevitaks ühe võiku ka peale.
Vot see ajabki närvi. Et üks asi ütleb, et issand, hommikuti söö putru, võiku on sitt. Orxi kavas oli võiku sees (mega suur, peekoni ja munaga, mmmm), aga samas ei viitsi ma terve päeva kogu aeg ka süüa kava järgi, sest ma tahan vahepeal äkki woltida või süüa võikut või kalapulki vms. Et vb ma peaks alla andma ja vaatama, kuidas ma tasakesti 900 kilo poole sõuan. Miks üldse vastu rabeleda?
Ja veel üks asi: ma ei taha teile promoda midagi, mida ma ise teha ei suuda. Mitte, et ma ei arvaks, et te ei võiks must paremad olla, sest ilmselt olete ka. Nt kui ma kunagi esimest korda Orgutama hakkasin, siis mulle kirjutas NÜÜD üks naine, et ta on tänaseks 40kg alla võtnud ja toitub selle järgi ja nii lihtne ja lebo. Aga miks ma siis ei suuda? Ja see hourglass teema – sellega oli mul kohe natsa imelik tunne sees, et no mida ma promon mingit kava, mille põhipoint on see, et kasuta MyFitnessPal äppi, mis nagunii kõigile tasuta, käi 10 000 sammu, mida nagunii kõik teavad, et peaks ja tee 1 trenn päevas kodus, milletaolisi on youtube täis (üks lugeja soovitas seda, ma paar korda isegi tegin). Et ma ei taha teile öelda, et oh, makske selle eest, et see on nii hea, kuigi see tundub mulle suht basic. Samas ma ei ütle ka midagi halba, sest see treener ise alati valmis aitama ja motiveerima, aga LAIAS LAASTUS ma ei suutnud ja ütlesin koostöö (ja rahast) ära, sest ma ei saanud seda lihtsalt teha. Kui ma ei suuda, siis ma eeldan, et te olete samasugused laisad fat fckid ja ka ei suuda, sry
Mul lihtsalt tunne, et mu tööd kõik ootel ja tegemata, sest ma muudkui käin ja kaalun ja tuian mööda Nõmmet oma samme täis, selle pärast, et proual hädasti vaja 60 kilo kaaluda. Nagu keda huvitab see 8 kilo siia sinna, aga lihtsalt närvi ajab, muud miskit.
Ja enne kui keegi ütleb, et mine rasvaimusse, kui ise midagi teha ei viitsi, siis nali on teie kulul, ma lähengi, haha. Seekord küll ainult lottipidi, sest peale kõhu imu ei kogune seda sinna üldse samamoodi nagu varem (enne oli seal lihtsalt inimese suurune pekivolt, nüüd on vähe ühtlasem lugu). Aga esmasp juba lähen lohistan oma loti Mardi vastuvõtule ja vaatan, millal aja saan.
LPG massaaži ka megalt soovitatakse, et oh kus kaal langeb. Ma nagu tahaks minna, aga samas see tundub veits trap, et kuidas mingi massaaž mu kaalu saaks langetada, et kui see võimalik oleks, siis me poleks ju keegi pekine, eks?
Ok, peki rant over, elan edasi ja lähen poodi, et endale üks fit life lillkapsa pitsa õhtuks teha.
BAIII.
Ps! Nautige mu avapildil seda pekivolti, mis üle püksiääre hängab ja kenasti ümber pusa alt välja kumab, see mu uus parim sõber. Ta nimi on Kaire. ALSO ma töötlesin sellel pildil enda lotti 9x väiksemaks, sest see rikkus muidu ilusa pildi ära 
Srynotsry. Muidu oleks tundunud, et Kardo musitab nahktagis elusat lotti. See oleks imelik olnd.
ps2! Kui te ütlete, et sa näed praegu ka norm välja ja ära tee siis midagi, kui ei viitsi, siis kui ma saaks täpselt selliseks JÄÄDA, siis ma ei teekski, aga kui ma samas vaimus jätkan, siis ma ei jää “normiks” vaid lähen ikka ülesmäge, sellles on asi.
The post see kehakaaluvärk ajab mind HAUDA appeared first on Mallukas.