Ma avastasin ootamatult, et mul on juba üle aasta load olnud. Ma ei tea, kuidas see aeg nii ruttu läks ja selle aja sees on mul isegi kaks autot olnud ja puha, uskumatu. Kuigi mul on tunne, et ma peaks kodus selle autorendi siiski lõpetama, sest see on päris kallis ja ma sõidan kõikide lastega + Kardoga koos heal juhul korra kuus, kui sedagi. Muidu viin lihtsalt lapsi lasteaeda ja sõidan üksi/titega ringi. Seega ma võiks vabalt väiksema auto võtta ja seega ka vähem maksta.
Ah, ei viitsi sellest praegu mõelda, siin mul nagunii autot ei ole (kuigi vahepeal plaanin rentida). Lihtsalt selline vahemärkus endale, et ehk on aeg edasi tiksunud ja vb ikka tasuks mingi odavam loom liisida (miks ma oma esimese auto juurde ei jäänud, seda ma praegu öelda ei oska, sest see maksis mulle kuus täpselt ainult kütuseraha, mitte pea viis sotti kuus 
).
Aga endiselt, mis sellest enam, hetkel on nagunii kuidas on.
Tahtsin hoopis rääkida, et kui ma siit koju tulles 30 kilo ei kaalu, siis ma olen küll solvunud, sest me kõnnime iga päev ringi nagu väiksed miškad. Muudkui aga üles ja alla, üles ja alla, üles ja alla. Siin sirgeid teid vist ei olegi, kõik on ainult mööda mäge turnimine. Ja autot ka pole, seega kui ma tahan täna Mercadonast seda kaheksajalga, siis me peame sinna jalutama. Ainult 2,2 km, ehk siis mitte midagi, aga vahepeal on sellised mäed, et kui vankrit enda ees lükkad, siis hoiaks seda enda pea peal – nii järsk ülesmäge minek.
Ma tegelikult tahaks hea meelega mingisse rühmatrenni minna siin, ei tea, kas siin on midagi (ilmselt on, miks ei peaks olema), selline tunne, et tahaks lihtsalt vahepeal olla ja teha kõiki asju, mille jaoks kodus aina “nii kiire” oli. Et siin ongi nii, et teeme süüa, jalutame ringi, mängime lastega, käime mänguväljakul, kokkame jälle, vahepeal käin mina paar tundi kohalikus baaris veinikest rüüpamas ja blogimas, õhtuti vaatame filme või Kardo läheb sõbra juurde, kes meil siin on. Et selline tsill tiks, aega on maa ja ilm, ainult ela ja käi ja ole.
Ostsin just poest mingi meisterdamiskomplekti, seega plaanime täna seal Mercadonas ära käia, võtta veel 10 kilo alla ja siis ma hakkan Mariga siile meisterdama. Ma pean ainult uurima, et kas seal komplektis oli pulgaliim olemas, või on veel miskit vaja. Aga no selline eriti mõnus kulgemine. Aega on kuidagi.
Kandsin eile Annele ta 1500€ ka ära, ma loodan, et varsti saan siis teada, palju need kohtukulud ka olid ja saab sellega lõpuks ühele poole, ei viitsi enam grammivõrdki sellega tegeleda.
Mis veel mul öelda on… küüne murdsin ära, aga õnneks meil maja kõrval on küünesalong, saab ehk homme korda teha.
Õhtuks on igatahes plaanis see, et vaatame Kardoga Harry Potteri viimast osa (me olime mõlemad ainult kahte esimest enne näinud). Ma tean, et me mingi 10a hiljaks jäänud, aga me literally mõlemad nutsime, kui Dumbledore ja Doby ära surid 
Krdi Snape
Aga ok, me nüüd poodi, baiiiiiiiii!
The post niisama lobisen siin elust appeared first on Mallukas.