Issand jumaaaal, mis mul siin kõik vahepeal toimunud on. Või no, ma juba ammu tahtsin siin kilgata, aga kuna asjad veel lahtised olid, siis ei julgenud suud enne lahti teha, kui kõik kinnitatud ja orgunnitud. Noh, ise ma ju ütlesin, et ma tahan kuskile minna ja olen nii maru stressis ja…Öeldakse, et ainult küsi ja sulle antakse. Ma küll otseselt ei küsinud, ainult ahastasin, aga tulemus on käes – juba oktoobrikuus on kaks reisi ees.
Esiteks lähme me järgmisel nädalal Hiiumaale. Lambist sain e-maili, kus oli kiri, et kuule, lugesin, et sa stressis ja ma tean head kohta, kus seda veidi leevendada saaks. Ma juba tahtsin vastata, et jah, Paldiski maanteega olen kursis ja kui olukord väga hull, siis küll ma sinnagi ronin, aga kae nalja, polnudki selline soovitus. Oli hoopis kutse just avatud puhkemajja Hiiumaal. Või no ma ei tea, kas puhkemaja on õige sõna selle jaoks? See on maja, mida saab rentida ja selles puhata, ehk siis ikka puhkemaja? Nimeks on tal Villa Hausma ja kui te imestate, miks just VILLA, siis noh, see on maja, kus on näiteks bassein sees.
Jaa, ma olen enne ka elus basseini näinud, aga sellises kohas ma küll pole olnud, kus selline eraldi väike bassein sees oleks. Ainult spa’des. Aaa ja siis kui me seal imelikus swingerklubis käisime (link) siis seal ka oli, aga see ei ole päev, mida ma meenutada tahaksin… Igatahes. SEAL ON BASSEIN!
Eks te võite sealt kodukalt veel pilte vaadata, aga kuna seal on kolm magamistuba, siis võite arvata, kui kiiresti ma Aphroditedes küsisin, et kes tahab sinna meiega minipuhkusele kaasa tulla. Nüüd on meil punt koos ja me lähme veedame seal imelised kolm päeva ja kui ma peale seda ka stressis olen, siis on teil õigus mulle piki pead anda.
Ma ei mäleta, millal ja KAS üldse ma olen elus Hiiumaal käinud? Ma tahaks eeldada, et ma olen, aga mälestust mul sellest küll ei ole. Noh, nüüd saab siis mindud ja mälestusi loodud nii et vähe pole. Ainuke stressiallikas on jälle see praamile sõit, haha, ma ei taha enam oma autot ära kriipida, nii et kui selline asi on olemas, siis ma soetaks endale “praamile sõitmise käsiraamat algajatele”.
Igatahes olen ma niiii põnevil ja nii õnnelik, et me saame pere ja sõpradega nii ägedasse kohta minna. Huvitav, kas lapsed kolme päeva jooksul üldse basseinist välja tulevad? Või sõidame me tagasi kolme rosinaks tõmmanud lapsega? Elame-näeme.
*sisesta siia minu elevil kiljumine ja üles-alla hüppamine*
Aga see ei ole teps mitte kõik. Nimelt olin ma mõnda aega tagasi Go Traveliga rääkinud, et tahaks kuskile reisile minna, aga siis vahetus seal see kontakt ja kõik venis ja võttis aega ja ühel hetkel nad kirjutasid, et kuulge, meil oleks sulle super hea pakkumine oktoobri lõppu Gran Canariale, et tahaksid minna? Ma olin kahevahel. No ma TAHTSIN sooja loomulikult, aga ma ju just halasin, et ega mul seda raha hetkel jalaga segada ei ole ja see mis on, on pandud “talvel tenekale” fondi, mida ma ka juba ajama hakkasin. (ma mainin ära, et selle fondi nimi oli enne “maja fassaad” aga noh… treat yoself…)Lisaks sellele ütles Kardo, et issand jumal, umbes 7 tundi lastega lennukis? Ei, aitäh, me nagunii talvel lähme juba Tenerifele, et mina ei liigu siit kuskile ja kui sina tahad, siis võta mõni laps ja sõbranna kaasa ja head teed sul minna.
Mul juba tekkis fiiling, et nojah. Jääb siis see reis ära. Sest kuigi ma sain hea diili, siis sellegipoolest oleks see olnud arvestatav summa, mida lisada meie Tenerife fondi. Lisaks ma ei mõelnud välja, et mis sõbrannat ma nii väga vihkaksin, et panna teda imikuga 7h lennukis kõrvuti istuma. Seda enam, et ka kohapeal ei ole lastega just eriline “vedeleme rannas” puhkus, vaid pidev kemplemine ja taidlemine ja solvumine ja kilkamine ja kõike muud (Maril enamasti, mitte mul :D). Seega ohkasin ja olin valmis juba neile kirjutama, et andke andeks, ma niiiii tahaks, aga ma ei saa tulla, sest ma üksi ei taha ja kaasa pole kedagi võtta ja no ega mul raha ka siin eriti pole, et noh, SORRI! Mõtlesin, et okei, õhtul kirjutan, kui arvuti taha saan, aga selleks ajaks oli mul juba postkastis uus kiri, et kuule, kui sa lähed ja oma lugejatele ka seda kanti tutvustad, et mida lastega seal teha jne, siis saame omavahel heale kokkuleppele, winkwink.
Igatahes selgus siis, et mul siiski on sõber, keda ma nii väga vihkan, et panna teda seitsmeks tunniks lennukis beebi kõrvale istuma, nimelt lubas auline Andra minuga seda taaka jagada ja nõnda meil reis bronnitud saigi. Ehk siis 30.10-06.11 oleme me neljakesti Gran Canarial. Mina, Andra, Mari ja Marta. Lende jääb jälle Kardoga koju, sest noh. Sama põhjus, mis eelmine kord: Martat ma PEAN kaasa võtma, sest ta on vastsündinud imik ja Mari on juba selles suhtes “lebo” et temaga saab asju arutada ja rääkida ja kokku leppida, et tema saab siis kah tänu sellele kaasa. Lende on nagunii alati suht tuim tükk ja saab jälle issiga sellel ajal mängutubades ja basseinides käia nii kaua. Ja ma lohutan ennast sellega ka, et nagunii me lähme talvel Tenerifele ka ja küll Lende siis ka päikest saab lõpuks.
Ühesõnaga, selline laa-dii-daa postitus tuli ja sry kui max leim kõlasin, aga ma nii tahtsin juba ammu teile jagada igasugu häid uudiseid, et siis nüüd sain jagatud ka. Yay! Ja kellel on soovitusi, mida Gran Canarial kindlalt teha, siis olen üks suur kõrv. Hiiumaa kohta vist pole midagi öelda, see olla viis ruutmeetrit suur ja mingeid erilisi atraktsioone seal vast ei ole, kuid meil polegi neid vaja, sest noh, meil see bassuga maja, jou jou 
The post inflõuencerrr olla on uhke ja hääää appeared first on Mallukas.