Kuna ma tulin Mariga teraapiasse, mis tähendab seda, et mina saan kaks tundi ukse taga istuda, siis võtsin arvuti kaasa, et teiega jagada väga tähtsat seika oma elust, see tähendab imelist korda, kus ma Comarketis liputamas käisin. Aga noh, päris nii lihtne see ka ei olnud, et panin perverdimantli selja ja pistsin poe poole plagama, et seal esimesele õnnetukesele oma kehakumerusi välgutada. Või noh, ma üldiselt ei tegele selliste asjadega, et see oli pigem kogemata. Okei, räägin siis algusest peale, sest algus oli ilus, kohe väga ilus.
Teate neid riideid, mida te hoiate kapis, et äkki läheb kunagi veel selga? Mul rippus kapis üks punane OAOA kleit, mille ma kunagi instast allahindlusega skoorisin. Tellisin ta endale koju, aga vot sulle lopsu. Tee või tina, palu või põlvili maas, tõmba kõht ka sisse, aga ikka see saadanas mulle selga ei läinud. St ta tegelikult läks, aga lukk külje pealt kinni ei läinud. Mitte isegi nii, et noh veits jääb puudu, vaid konkreetselt ikka nii, et sa saad kohe aru, et sul, paksul, pole mingit asja seda kleiti endale selga vägistada.
Vot temast saigi mul selline kleit, et ei raatsinud ära anda. Polnud ju teist iial kandnud ja lootus oli, et “äkki ühel päeval”. Ja ühel kaunil päeval see tõepoolest juhtus ka, küll mitu-setu kuud hiljem. Et oli vaja midagi selga pannna ja jäi see kleit näppu ja mõtlesin korraks, et naljaviluks proovin teda selga.
Kae perra. Läks selga ja isegi lukk läks kinni! Mitte küll nii lahedalt, et oleks nagu valatult, aga no piisavalt normaalselt, et ei pidanud hinge kinni hoidma ja viieliikmelise seltskonnaga lukku kinni ka pusima. Ehk siis kleit läks selga täitsa rahuldaval moel. Võiks lausa öelda, et see müstiline asi, mida kellelgi kunagi ei juhtu, et mingi asi mis oli väike sai ootamisega parajaks, on siiski mul juhtunud.
Küll aga oli üks kehaosa, mis nagu üldse ei tahtnud kleidi sisse ära mahtuda. Pakkuge ise, mis see olla võis…
Kuna ma pidin lastele järele minema ja nendega koos poes ka käima, siis tundus nats overkill sellise üles lükatud piimariiuliga ringi lipata, seega võtsin ma rinnahoidja alt ära ja probleem tundus lahendatud olevat, sest kui rinnakas seal tisse kokku ei lükanud, siis tundus kleit veits normaalsem. Esialgu…
Selleks ajaks, kui ma lasteaeda jõudsin hoidsin ma juba käsi tisside ees, sest ma sain aru, et rinnahoidja hoidis seda kleiti nagu kuidagi üleval, aga nüüd, ilma rinnakata, vajus kleit kahte lehte laiali ja tulemuseks oli see, et kõik tahtis muudkui välja kippuda. Ja no muidugi polnud mul just siis mingit jakki ega miskit ka kaasas.
Järvel tulid veel mitu inimest juttu puhuma, et jouu, sa see Mallukas v? Ma varjasin elu eest tisse ja tegin nendega juttu, endal mega mark, et nagu kas ma veel paljastavamat asja ei saanud selga panna. Et enne on mure, et äkki olen liiga “tissid väljas”, aga nüüd on konkreetselt TISSID VÄLJAS. Ilus.
Igatahes, elasin selle kõik kuidagi üle ja kiirustasin juba koju, kui täpselt enne kodutänavasse keeramist meenus, et piim jäi ostmata. Ja muidu ei saa ju kohvi juua! Seega keerasin naksti Comarketisse, et piim ära osta. Poes jäi veel üht koma teist näppu, valisin seal paraviisi banaane, kui ligi astus naisterahvas.
“Vabandage..”
-“Jah.” vastasin ma lihtsalt, sest ära tõusnud ja üleolev mina arvas loomulikult, et jälle tuleb keegi, et tsau, kas sa see Mallukas ja ma ütlen, et jaaa omg ma olen see mallukas, ostan siin banaani, wazzaaaaa.
“Teil on kleit natuke pahasti,” ütles ta hoopis.
Ma vaatasin alla ja nägin, et mu parem rind vedeleb kleidist konkreetselt välja. Mitte nagu veits nippslipp, vaid nagu fully, tere, siin ma olen. Kuulsa Molluka parem rind, tere, meeldiv tutvuda.
Toppisin selle vigurvända uuesti kleiti, pomisesin naisterahvale tänusõnu ja tormasin poest välja. Okei, maksin ka, päris poevargaks peale liputamist ma ka saada ei tahtnud.
Et jah, selline lugu. Loo moraal, et… kandke rinnakat.
Nii oli kodus enne välja minekut, kui ma olin sättinud selle normaalsemaks, tundub okei ju?
kohe, kui veits liigutasin, oli ta nii….
Ilmselt ei ole head halvata. Et hea on, kui saad endale midagi selga venitatud, aga teinekord mõtled, et what was the price of that 
The post kuidas ma comarketis liputamas käisin appeared first on Mallukas.