Kõigepealt, praegu tundub sada aastat tagasi, jäi haigeks Mari. Mitte hullult, aga lihtsalt mingil määral nohu ja köha. Ma ei tea, kas asi on minu lastes, või lastes üldiselt, aga lastel ei tundu enamik haigusi üldse nii hullud, kui täiskasvanutel. Nohu-köha neid ei häiri, isegi oksetõbi tundub neile selline, ah, lasin korra ketti, mängin edasi. Kuna lasteaeda ka ei olnud, siis ma ei pidanud seda nii suureks asjaks ka, aeg-ajalt tegin auru ja no, mis sa selle nohuga ikka suurt teha saad.
Kuna aga Mari ja Lende kogu aeg “tagasihoidlikult” müravad, siis ega see kaua aega ei võtnud, kui tõbiseks jäi ka Lende. Siis oli juba kaks tatistajat majas ja reaalselt ei jõudnud ma pilgutadagi, kui haige oli ka Marta. Ma julgen arvata, et põhjuseks oli esimene mäng, mille Lende Martaga leiutas. Ehk siis võttis ta luti, pani endale suhu ja siis Marta võtab selle tagasi ja paneb endale suhu ja.. Ühesõnaga on palju naeru ja lutivahetust. Jaja, te ei pea mulle ütlema, et see super ebahügieeniline, kaaries jne. Reaalselt ma ei saa takistada neid siin majas teineteise pudelitest joomast ja pulgakomme vahetamast ja teineteise tatti söömast. Elu. Igatahes ei olnud ma kuigi üllatunud, kui Marta ka lörisema hakkas.
See oli igatahes juba palju ebameeldivam, kui teiste laste haigus, sest ta ju tahab lutti imeda ja piima juua ja kinnise ninaga on raske seda teha. See tähendas minu jaoks seda, et tal oli öösel pidevalt ebamugav ja paar korda isegi seda, et ta ebamugavushoos keset piima joomist hambad kokku surus. Mul on selle kohta üks sõna – AI!
No ja vähem kui 24h olin ma ise ka haige, sest mina ja Marta magame ju nägupidi koos. Ja no muidugi 3993 korda rõvedamalt olin mina haige kui lapsed. Tatti voolas kahte lehte ja kui ma köhisin, siis mul oli selline tunne, et ma reaalselt hakkan kettima, niii jube tunne. Ja öösiti läks nagu veel hullemaks, kurk oli hommikuti nii valus, et ma ei suutnud midagi süüagi, sest lihtsalt kõik tegi haiget. Ma isegi loobusin oma hommikukohvist ja asendasin selle teega. See juba näitab, et olukord oli kriitiline, hehe.
Mis seal ikka. Tegime kõik auru ja mina valisin juba netist kirste, sest mul oli tunne, et nüüd on minek ka. Kui keegi on siin ilmas nohusse-köhasse surnud, ma ei tea. Igatahes juhtus selline asi, et kuller tõi mulle lihtsalt kotitäie ravimeid. Reaalselt nagu …JAA! Ma kunagi ammu, kui veel vist isegi rase olin, kiitsin instas neid Rinoquick plaastreid, millega ma nina lahti sain ja ju siis ma olin neile tollest ajast meelde jäänud, igatahes tasus mul korra instas halada, et appi, ma suren ja juba see pakk siia saadeti. Halleluuja.
Ei saa ju pead anda, et kas oli asi ainult nendes ravimites, sest tegin ikka iga päev auru ka, aga umbes 3 päeva hiljem olime kõik pea täiesti terved ja nüüd mul on kolm kindlat, mida ma haiguse ajal kindlasti ostan.
Esiteks – needsamad RinoQuick plaastrid. Need löövad kinnise nina nii mõnusalt lahti ja teevad uned paremaks nii endal, kui lastel. Alla kahestel neid kasutada ei või, aga et Martal ka parem oleks, kleepisin ööseks paar kleepsu voodipeatsi külge ja mulle tundus, et sai tal ka etem uni. Aga nagu öeldud, ma olen ammu nende fänn ja mul oli neid tegelt ka enne paki saamist kodus olemas. Isegi rahakoti vahel hoidsin kunagi ühte, et hea võtta, kui kuskil mujal haigus peale tuleb. Pakis on neid tegelikult 5tk ja maksab ta apteegis mingi 7€, endal on paar korda ale peale jopanud sattuda, siis sai odavamalt ka. Aga kuna need tõesti aitavad, siis ostmata ei jäta ka täihinnaga, kui vaja siis vaja.
Ja mu uus avastus – Rinogel Spray. Appiiii, kui hea asi! Mul oli nina ja kurgu vahelt selline kuiv ja sügelev tunne kogu aeg, nii vastik lihtsalt. Ja see ninarohi pole nagu tavaline sprei, vaid kuidagi geeljas ja nii mõnusalt niisutav, et ma olin pea pisarates, kui ennast hüsteeriliselt ninna pritsisin sellega. Reaalselt kohene leevendus ja see kihelev tunne ei tulnud ka kurku tagasi, nii et tõesti soovitan seda proovida, kui apteegis silma jääb. Ma muid ninarohtusid enam ei taha kah.
Võib kasutada alates kolmandast eluaastast, ehk siis lasin Marile ja Lendele ka (ok Lende pole veel kolm, aga varsti saab, seega pole vast lugu), aga nemad lihtsalt rabelesid ja ei soovinud, et neile midagi ninna lastaks, hehe. Tüüpiline. Aga no ilmselt aitas ka neil 
Pakis oli ka Faringo Spray, mis samamoodi mu valusa kurgu vastu aitas – ütlesin ju, et isegi süüa oli valus, aga see oli ka koostiselt kuidagi geeljas ja moodustas kurku nagu mingi raviva kihi, et polnud enam valus köhida ja süüa. Oeh, üldse minu jaoks see ravimite kasutamine on niii … neeeeehhhh.. Üldse nagu ei taha, ega viitsi. Alati mõtlen, et ah nagunii läheb ise üle ja mis ma ikka võtan rohtu, mõttetu, aga nüüd ma olin nii kaugele viidud, et nutsin ja kasutasin. Kardo imestas ka, et issand, sina Mallu ja vabatahtlikult paned midagi kurku ja ninna, aga no nii halb oli olla, mis mul üle jäi.
Pakis oli ka Goimmune Kids Spray, mis on mõeldud immuunsuse toetamiseks, et nad edaspidi haigeks ei jääks ja Jogurt Kid närimistabletid, et soolestikutööd ja sealseid baktereid taltsutada. Esimene on selline magusa maitsega sprei, mida lastele meeldib küll endale suhu lasta ja need närimistabletid on ka magusad (viinamarjamaitselised), et ka neid ei pea lastele sisse suruma, tahavad ise.
Igatahes meie oleme nüüd terved ja kui keegi veel haigeks jääb ja apteeki asja on, siis ma neid tooteid soovitan vaadata küll, meil aitasid kenasti! Ühele õnnelikule kaasarääkijale loosin ka siinsamas blogikommentaariumis kinkekorvi välja, kus sees on kõiki neid tooteid, et sügis-talve viiruseperiood mugavamalt üle elada!
*Tooted saadud kingituseks
The post armastus tegi haigeks, aga rohud tegid terveks, jee* appeared first on Mallukas.