6 asja, mida mitte küsida lõpurasedalt

Sõbrana sünnitas eile väikse pisitütre ja ma ei saa midagi parata, et ma olen sellest teada saamise momendist kadedust tundnud. Õudne inimene! Isegi see, et ta ütles, et see oli kohutavalt valus (miljon korda valusam kui esimene! teine olla kergem, my ass!), siis ma lihtsalt tahaks ka juba nii väga Lempsi näha ja omada keha, millega saab vähemalt pükse jalga panna, ilma, et ma näeks välja nagu jalgu hargitav konn.

Seda enam, olles hormonaalne inimene, ei suuda ma raseduse lõppu ära oodata just teiste inimeste pärast, kelle elu eesmärgiks tundub vähemalt kõik lõpurasedad paanikasse ja hüsteeriasse ajada. Või siis on nad kõik ainult minu kallal? Seega, kallid sõbrad, tuttavad, sugulased ja muu ilmarahvas – 6 asja, mida MITTE küsida lõpurasedalt!

1. Issand, sa oled nii suur. Kuidas sa nii suur oled?! Kas su tähtaeg oli neli kuud tagasi?!
   
   
   Sugupuud uurides selgus hiljaaegu, et mul on liinipidi läbi käinud kaks kašelotti ja üks pruunkaru. Ehk on asi selles? Võiiii selles, et MA OLEN KURADIMA 9 KUUD RASE JA MA NOSIN KOMMI SAMA MANIKAALSELT NAGU ORAV TALVEKS KÄBISID KORJAB?! Mis see sinu asi on, kui suur ma olen? Ja mis ajast on rasedale naisele “suur” ütlemine okei. Kui ma näen vana tuttavat, siis ei tundu mulle kuidagi sotsiaalselt aktsepteeritav öelda: “Oh sa pele, sa oled ikka kõvasti suurem, kui me viimane kord nägime! Kas su trenni mineku tähtaeg oli neli kuud tagasi? Hehe!”.
2. Kas sa kardad? 

   Oh ei, ma ootan põnevusega seda, kuidas mu kõik alakeha kondid teineteisest vaikselt ja piinarikkalt eemalduvad, misjärel langeb mööda auku alla kaunis beebi, kes rebib mu väikse armsa hargivahe umbes 10x suuremaks, kui see üldiselt olema peaks! MUIDUGI MA KARDAN! Aga mida see teadmine sulle annab? Et juhul kui ma üritan olla viisakas ja ei taha sellel teemal rääkida, siis sa saaksid ikka teha oma elu eesmärgiks mind kartma panna? Leidub ka selliseid! Üks naine rääkis mulle hiljaaegu, kuidas tema sõbranna teist last sünnitades murdis esiteks omaenda sabakondi ja siis valel ajal pressides murdis lapsel mingi rangluu ära ja nüüd nad on kõik intensiivis ja poolsuremas ja see olla VÄGA TAVALINE ASI! Hea, et ta ei väitnud, et juhtub pea igal teisel. Et siis, kui kardad, saab sulle üleolevalt öelda, et ah, mis sa kardad, kõik naised saavad sellega ju hakkama. Aga kui juhtumisi ei karda, siis las ma räägin sulle ühe loo, kuidas ühel mu tuttava tuttaval rebenesid kaks auku üheks ja takkatipuks kukkus laps sünnituslaualt kuus korda maha, enne kui see libe tegelane kätte nabiti.

3. “Noh, sünnitad või?” 

   Ma saan aru, et ma peaks nagu oktoobris sünnitama, aga esiteks veel ei ole oktoobergi! Ja teiseks, usu mind, ma ei kavatse teha oma lapse sünnist suurt saladust. Ausalt – sa kuuled sellest kohe kindlasti, kui ma peaksin sünnitama hakkama. Seega ei ole tarvidust üldse igapäevaselt järgi küsida, et ega ta juhuslikult kuskilt välja ei tolkne. Ei tolkne. Sees on.

4. Ega sa kaksikuid/kolmikuid oota? 

   
   Ma kinnitan siinkohal pühalikult, et tõesõna enamik rasedaid 9 kuu jooksul on vähemalt paar korda ultrahelis käinud, mis on selline imemasin, mis näeb ema SISSE! Seega, kui seal peaks olema mitu inimest, on arstidel tavaliselt komme seda ka vanematele öelda, mitte neile head aprillinalja plaanida ja neid mitme lapse sünnist teadmatuses hoida. Ausalt. Ei, nad ei saa olla “täpselt teineteise taga”. Mida sa sellega üldse öelda üritad? Et ma olen tõesti nii uskumatult suur, et no raudnael mul ikka peab seal sees mitu beebit olema, kes on 9 kuud veetnud TÄPSELT TEINETEISE TAGA? Sorri, aga kas sa oled vaimselt alaarenenud?

5. Aga mis sa siis teed, kui lapsed omavahel läbi ei saa?
   Nojah, mis siin ikka teha. Valime Kardoga endale mõlemad lemmiku välja ja viskame kivi-käär-paber-kaevu, et kumma lemmik saab jääda ja teise anname uude ja armastavasse perekonda. Mul juba ajalehekuulutus ka valmis kirjutatud, ainult nimekoht tuleb siis sisse panna.

   “Ära anda vähekasutatud laps Nõmmel. Korralik, kulumisjälgedeta. Kaasa annan riideid, pesa ja natukene lemmiksööki. Laps on vaksineerimata, kuid terve ja kobe. Annan ainult perekonnale, kes ei taha õuelast ja suudab pakkuda lapsele vähemalt oma tuba ja paari kõhutäit päevas.”

   Aga no LOODAME esialgu, et ikka saavad läbi.

6. Sa lähed pärast sünnitamist muidu trenni ka või?Kle jah, ma tellisin endale ITK ette juba takso ära, et lapse saadan Kardoga koju ja ise teen kiire bodypumbi. Anna andeks, aga kas mu voldid häirivad sind või?!