Kuna ma lubasin endale, et ma täna ka blogin, siis on teil suur au lugeda jälle mu suvalisi mõttepurtsatusi.
Esiteks: mul on uut telefoni vaja. Mu ustav Huawei 10 pro on muidu idekas, aga viimasel ajal jookseb aina kokku ja lääägib ja oleks vist aeg uus telefon majja peksta. Aga millist? Huawei meeldib mulle, aga samas pole Samsungi vastu kah miskit. iPhone…ei tea, ei tõmba, aga samas risti ette ka ei löö. Tahaks, et oleks norm hinnaga ja teeks head pilti, muud ei miskit. Muidugi mulle jäi esimesena silma miski kollane iPhone, aga samas nagunii panen kaaned peale ja suva, mis värvi ta sealt alt on.
Mis telefonid teil on? Mida soovitate?
Teiseks: MA RAIUN OMA HUULED MAHA!! Saate aru jah? Ma eile halasin, et uus ohatis oli tekkimas. Tund peale seda hakkas jälle uus tekkima. Ma ei viitsi, ma ei taha, ma ei suuda elada nende sitaste ohatistega, nagu mis krdi hiv mul on, et mu immuunsust üldse nende vastu ei ole? See, et kõik pakuvad, et oo, need tulevad stressist – nagu mismoodi ma elama pean siis? Liikumatult lamades? 
Lihtsalt jälestan seda herpeseviirust niiiiiii väga.
Kolmandaks: lapsed on ägedad. Minu enda omad ja see ka, et kaks sõbrannat just oma rasedusest teatasid. Kuna ma ise olen nii kannatamatu, siis kinkisin Kristinale käigu Dr.Šoisi juurde, et ta juba 12dal nädalal soo teada saaks. Ta käis ära, lasi arstil soo paberile kirjutada ja siis eile korraldasid sõbrannad talle gender reveal peo, kus nad said kõikide lähedaste silme all soo teada. Kristinal endal oli täiega “poisi tunne”, samas ta mehel oli tüdruku tunne. Noh, mehe tunne võitis, sest tulemas on beebitüdruk, jeeeee! Kas teil oli rasedana mingi sisetunne soo suhtes? Kas see pidas paika? Ma vist alati arvanud, et mul tütar, va Lendega korraks oli “poisi tunne” 
Üldse kuidagi imelik kade tunne on neid rasedaid vaadata. Saavad enda sees beebit kasvatada ja pärast titat plutitada ja nii. Aga siis ma meenutan endale, et mul on kolm triljonit last ja mul pole vaja mingit armeed lapsi, sest juba praegu on raske spaski käia, ei mahu tuppa lihtsalt 
Seega pean edaspidi leppima teiste titade plutitamisega. Õnneks sõbrad toodavad neid usinalt, ma siis olen valmis. Aga ikka kahju, et ise enam ei saa. Ma vist beebidest sõltuvuses Jumal tänatud, et Kardol kohe vasektoomia tuleb, hehe, siis pean laste saamiseks uue mehe võtma ja seda ma küll teha ei viitsi. Fain, eks ma siis elan ainult kolme lapsega nagu loom.
Neljandaks: Täna on juba mu raamatuesitlus! Mul oli plaan seal hästi kaunis olla, aga noh, need miljonid ohatised mu näos mind just eriliselt ei kaunista, seega saan ma olla oma tavalises maltsaolekus. Abiks ikka. Homme saan veel kodus olla, ülehomsest hakkab Tartu-Pärnu-Saaremaa tripp. Veame kihla, et selleks ajaks on mul tulnud juurde vähemalt kaks ohatist huulele ja ma ei imesta, kui kirsiks tordil ma mingi vagini herpese ka saaks. Sellega oleks vähemalt see hea osa, et seda teised ei näe Lihtsalt ma tunnen ennast nende ohatistega niiiiiiii koleda ja rämeda maltsana, et karju appi. Siis on hea vanu ja ilusaid pilte vaadata…
ainult veits meenutan Michael Jacksonit kivil irvitamas
Üldse ma veits kardan, et täna tulevad need lugejad Alter Egosse esitlusele ja siis avastavad, et ma mega igav lambiants ja ei loe enam mu blogi kunagi ja nõuavad raha ka tagasi, sest rõve oli mind vaadata või miskit. Positive thoughts! Tahaks juba, et see esitluste aeg läbi oleks, ma lihtsalt olen nii…pinges sellest, et ma olen kõigile max igav pettumus :D Et kui olengi, siis vähemalt ma hoiatasin ette teid.
The post beebihaige malakas appeared first on Mallukas.