“Tahaks puhkust!” õhkavad pooled mu sõbrad. Kes tööst, kes lastest, kes niisama argielust. Mul endal on selline tunne, et mul oleks puhkustest puhkust vaja. See reisimine ja sahmimine, ise samal ajal ikkagi “mokaotsast” tööd teha üritada, see pole eriti jätkusuutlik. Aga siis tuleb probleem, et mul pole AEGA puhkusele minna. Tööd on palju. Lapsi on palju. Liiga väikseid lapsi ei saa üldse kauemaks ajaks kuskile “hüljata”, peab pidevalt valmis olema koju spurtima. Õnneks ma tean nüüd, kuhu sellise probleemiga pöörduda. Nimelt asub Tallinna kesklinnas (kohe Viru keskusest üle tee) Sinine Salong, mis on päevaspaa.
Imelikul kombel polnud ma kunagi mõelnud päevaspasse minekust. Spa-tripp tähendas minu jaoks ikka seda, et kraabime terve pere kokku, põrutame kuskile teise linna, lähme veekeskusesse ja hotelli ja vahepeal saan siis mina kuskile massaaži või hooldusesse põigata. Aga kui Sinine salong mulle kirjutas, et äkki mul on argipäevast minipuhkust vaja, siis tundus täitsa loogiline, et jaaa, kammoon, ma ei pea ju kuskile ööseks minema, et spasse saada. Kuigi nendel väljasõitudel on oma võlu, siis tegelikult on kohati selline paaritunnine lõõgastusaeg iseendale teinekord palju kosutavam. Eriti kui väljasõiduga kaasnevad lapsed ja pakkimised ja kärud ja turvahällid ja mänguasjad ja… Eks lapsevanemad teavad ise ka, millest ma räägin.
Kuna mul oli parasjagu mega kiire periood käsil, siis võtsin nende helde pakkumise vastu. Ja muuseas, nad ütlesid, et kuna koos on ikka lõbusam ja toredam, siis võin ma mõne sõbranna ka kaasa võtta. Kohe helistasin Kätlinile ja uurisin, kas tal oleks huvi minuga terve päeva spaatada. Ma vannun, et ma ei jõudnud toru veel äragi panna, kui Kätlin mul ukse taga oli, et tavai, lähme juba. Kohe näha, et kaks last ja täiskohaga töökoht on kombo, mis aeg-ajalt lihtsalt nõuab päevaspa külastamist, hehe.
Salongi asukoht on juba mõnus, Tallinna inimesele hea minna – kohe kesklinnas. Eriti kui sealkandis töötad ka, siis miks mitte lõunapausil ennast natukene mudida lasta. Asub postimajaga ühes hoones, ainult sissepääs on teiselt poolt. Seal sildid üleval, küllap leiate kenasti.
Meie mõnulemispäev hakkas massaažiga. Saime Kätuga samas toas olla, vahepeal paar sõna juttu ka ajada, aga noh tegelikult jutustamiseks väga tuju ei olnud, sest meile tehtud Sinise salongi signature massaaž oli i-me-li-ne! Esiteks arutate eksperdiga läbi, et kas kuskilt valutab, kas kuskilt on ebamugav vms ja siis vastavalt sinu kehale ja probleemidele tehakse sulle 110 minutit(!!!) pikk mudimine. Minul kasutati seal õlisid ja kuumi kive. Muuseas, väike naljakoht – kas te olete näinud reklaame kuuma kivi massaažiks? Need on alati sellised, et naine on kõhuli ja siis tal on hunnik kive selga laotud ja siis ta naeratades külitab seal. Ma päriselt arvasingi, et see “massaaž” ongi selline, et sulle visatakse kivid selga ja lesi rahumeeli. Khm, tegelt ta ikka masseeris nende kividega, juhuks kui keegi veel sama sooda kui mina on 
Kätlin sai vist mingisuguse teise lähenemise, aga peale seda paari tundi olime me mõlemad niii lõõgastunud, et oleks jalapealt magama jäänud.
Magama me siiski jääda ei tahtnud, sest järgmiseks ootas meid ees näohooldus. Jällegi on seal neid valikus väga palju ja ei oska nii soovitada, et võtke see või teine – mina soovitan teha nii nagu mina – lasin eksperdil kohapeal vaadata mu nahaseisu ja siis midagi soovitada. Sain teada, et mul on pindmiselt kuiv nahk (nagu enamustel) ja mulle tehti kerge happekoorimine. Nägu oli pärast mega pehme ja värske, nii et kuigi mul otseselt nahaprobleeme ei ole, siis väike sutsakas näohooldust mööda külge maha ei jooksnud. Ka ekspert ise soovitas, et isegi kui probleeme pole, siis kord aastas võiks hoolduses sellegipoolest käia ja üks mõnus turgutus teha lasta. Samas arvas ta ka, et enamasti piisabki korralikust niisutamisest ja kvaliteetsete toodete kasutamisest.
Kui ka hoolduses käidud oli, saime me korraks lõõgustusalal maha istuda ja veidikene süüa. Kuigi nad ise toitlustust ei paku, on võimalik kohapeale süüa tellida küll, kui nendega enne läbi rääkida. Meid ootaski mõnus Caesari salat ja vastlakukkel. See oli hetk, kus ma sain aru, et aaaa… vastlapäev on Muidu oleks sootuks maha maganud, aga sain hoopis nii ilusa kukligi nahka pistetud.
Kui kõht täis, saime suunduda oma viimasele hoolitsusele, milleks oli jalamassaaž, jalamask ja pediküür. See oli jällegi duo-versioon, et saime Kätuga smuutit juua ja juttu puhuda (kihisevat pakuti muide ka, kellel huvi,hehe). Mega mõnusad toolid, hämarad ruumid ja hästi mõnus teenindus. Täpselt, nagu terve päeva vältel olnud oli.
Konkreetselt hommikul läksime sinna ja koju saime mingi viie paiku, seega oleksime nagu täistööpäeva teinud, aga noh, see läks kõik iseenda poputamise nahka. Muidugi ega inimene pea seal tervet päeva kulutama, ka tunnine massaaž teeb imesid. Vahet pole, kas lähed üksi või sõbrannaga, aga minu meelest sõbrannaga on ka omaette tore selline mõnus “kohting” teha. Saad kodusest elust vähe puhkust, samas akud täis laetud, et edasi panna.
Võeh, mul on tunne, et ma pean vist endale uue aja kirja panema, praegu kuluks üks mõnus poputamispäev igati ära. Aga noh, kellele ei kuluks? Kui sa arvad, et sulle ka kuluks, siis mine vaata mu Facebooki lehele – seal läheb käima mäng, kus võid võita endale ja sõbrannale eriti mõnusa päevaspaatamise Sinises salongis. Võitja saab endale ja kaaslasele valida kaks protseduuri, mida üheskoos nautida. Ma luban, et jääte kindlasti rahule. Meie küll Kätuga jäime.
SIIT leiad kõik Sinise salongi hoolitsused – millised kaks valiksid sina? 
*Postitus sündis koostöös Sinise salongiga!
The post kes vajab minipuhkust?* appeared first on Mallukas.